Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 21. jaanuar 2020

Räpina Paberivabriku müügi- ja turundusjuht Kaur Palm nendib, et ettevõte ekspordib oma toodangut enam kui 20 riiki üle Euroopa, samuti USA-sse ja Austraaliasse. „Aga kõige suurem maht läheb Põhjamaadesse. Meie suurim eelis on enda paberimasin, kus töötleme ümber Eestis kogutud vanapaberit – teeme sellest uue kartongi ning toodame pakkenurkasid,” selgitab ta tööprotsessi. Lisaks valmistab ettevõte pakke- ja ehituspaberit ning kontori- ja kunstitarbeid.

Pakkenurki kasutavad oma toodete pakkimiseks enamik ettevõtteid, sest just nurgad aitavad kauba fikseerida alusele, aidates vältida transpordikahjustusi. Kuigi pealtnäha lihtne toode, täiustavad Räpina Paberivabriku insenerid tegelikult oma toodangut pidevalt: kui veel viis aastat tagasi oli pakkenurk sisuliselt lihtne papist nurk, siis tänaseks on see muutunud spetsiaalseks tooteks, millel on palju modifikatsioone vastavalt klientide soovidele ja vajadustele – erinevad mõõdud, sisselõiked, augud, voltimiseks vajalikud painutuskohad, perforatsioonid jne. Nurgaprofiile valmistatakse erinevate V, U, I, L ja W kujudega.

3 pilti

Pakkenurki kasutavad oma toodete pakkimiseks enamik ettevõtteid, sest just nurgad aitavad kauba fikseerida alusele, aidates vältida transpordikahjustusi. Rappin pakkenurkadel on palju modifikatsioone vastavalt klientide soovidele ja vajadustele

Väga oluliseks on Palmi sõnul muutunud pakkenurgad turunduses, sest neile annab lisada logosid, reklaamlauseid ja kontakte. Samuti saab pakkeprofiile kasutada transpordialase informatsiooni edastamiseks ning trükkida sinna juhiseid, kuidas pakitud toodet paigaldada, installeerida ning kasutada. „Tavalisest nurgast on saanud individuaalne lõpptoode, milles peitub palju suurem kasu kui lihtsalt toote kaitsmine. Loomulikult on tootearendus keerukas ja aeganõudev, ent see tasub ära.”

Tootearendus toimub vastavalt vajadusele ja klientide soovidele, selleks käivad vabriku töötajad sageli erinevates ladudes, tootmistes ning ehituspoodides, et leida koos kliendiga kitsaskohti, kus saaks pakkenurki parimal võimalikul viisil kasutada. Suurepärane võimalus enda esitlemiseks on Palmi sõnul ka erinevad messid, millest Räpina jaoks seni edukaimana toob ta välja Saksamaal Nürnbergis toimuva Euroopa ühe suurima pakendimessi FachPack. Samuti osaletakse võimalusel ka Skandinaavia messidel.

1,8 miljonit ajaloolise paberimasina uue kuivatusosa ostuks

Ettevõtte käive on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 20% aastas. Hea toode ja pidev tootearendus nõuab aga investeeringuid ning Räpina Paberivabriku viimane suurim investeering oli ajaloolise paberimasinale uue kuivatusosa ostmine, kuhu investeeriti 1,8 miljonit eurot. See investeering võimaldab ettevõtte toodangumahtu tõsta 25 000 tonnile aastas.

Pinke täiustatakse pidevalt, see on oluline konkurentsis püsimiseks ja suurenevate tootmismahtudega toimetulekuks. Ka inimeste arv on viimaste aastatega kasvanud, ulatudes täna juba veidi üle 100 töötajani.

Räpina Paberivabriku suurimad eelised on kindlasti need, et esiteks on toormaterjaliks ümbertöödeldav materjal, teiseks suur tooteportfell ja kolmandaks võimalus tegeleda majasiseselt arendustööga. Nii tootmis-, tellimus- kui ka tarneprotsesse on aastate jooksul palju parendatud, näiteks klientidele vastatakse loetud tundidega ning tootmine toimub kiirelt, et kaup jõuaks nii Kesk-Itaaliasse kui ka Austria mägedesse alati lubatud ajaga.

„Pakendimaterjalide turg on pidevas arengus ja näeme, et pakkenurgad muutuvad pakendis järjest enam kasutatavaks. Täna panustame peamiselt müügile Euroopa Liidu maadesse. Euroopa ettevõtted hindavad kõrgelt meie personaalset lähenemist, piirkonna parimat ning järjepidevalt täienevat tootevalikut ja muidugi taaskasutust – ka meie sloganiks on „uuestisündinud paber”. Suuname vanapaberi uuele eluringile, tagades juba loodud väärtuste taaskasutamise,” lisab Palm.

Kuna enamik ettevõtte toodangust läheb ekspordiks, on partneritele oluline, et Räpina Paberivabrik toodaks vastavalt tunnustatud sertifikaatidele. Tänaseks on vabrikul olemas ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi ning ISO 50001 energiajuhtimissüsteemi sertifikaadid. Muide, osaliselt kasutatakse tootmisel hüdroenergiat. Lisaks on ettevõte pärjatud FSC sertifikaadiga, mis tagab selle, et nende tooted pärinevad hästi majandatud metsast, mis pakub keskkondlikke, ühiskondlikke ja majanduslikke hüvesid.

3 pilti

1734. aastal paberiveskina tööd alustanud Räpina Paberivabrik on eeskujulik taaskasutaja loomisest alates. Täna on nende suurim eelis paberimasin, kus töödeldakse ümber vanapaberit, suunates selle uuele eluringile

Räpinas toodeti nii keisririigi kohtupaberid kui ka sajandialguse ajalehepaber

Räpina Paberivabrik kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka, mis alustas tööd Peeter I õukondlasele krahv Karl Gustav von Löwenwolde’le kuulunud paberiveskina.

18. sajandi lõpus sattus Räpina paberivabrik Vene riigi omandisse ja on teada, et aastast 1750 tohtis Riia, Narva, Tartu, Pihkva, Velikije Luki ning Veliki Novgorodi kohtu- ja riiklikes asutustes kasutada keiserliku ukaasi kohaselt vaid Räpina (tollaegse nimega Rappini) paberit. Innovatiivse ettevõttena oli Räpina vabrik Vene keisririigis katusepapi valmistamise teerajaja, tehes sellega algust 1832. aastal.

1873. aastal jõudis Saksamaalt kohale esimene moodne trükimasin ja paberiveskist sai paberivabrik, mis valmistas mitmesugust kirja- ja trükipaberit. Muide, 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses trükiti Räpina paberile juhtivad eestikeelsed ajalehed Postimees, Sakala ja Olevik.

1990ndate lõpus, Eesti taasiseseisvudes, võttis vabrik kursi tehnoloogia põhjalikule uuendamisele. Viimased suured muutused tehnoloogias tõi käesolev sajand, mil ollakse vahetanud kogu vabriku sisseseade kaasaegase tehnoloogia vastu. Taaskasutust on aga ettevõte viljelenud päris algusest peale, kasutades toona paberiveski toorainena näiteks linast kaltsu ning valmistades õlgedest pakkepaberit.