Ajaloost on teada mitmeid näiteid, kui edukas ettevõte on kiiresti kaotanud oma turuosa ja pildilt kadunud. Miks see nii on, selgitab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli
  • Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli
  • Foto: Stella-Kaisa Kanemägi
Ettevõtte toimimismuster muutub kasvades
Ettevõtted läbivad kasvades erinevaid elukaare astmeid. Üks levinuimaid on, et alustatakse idufirma faasist, kus ettevõtjad tegelevad innovatsiooniga, otsused sünnivad kiirelt ning paindlikkus on suur. Peale seda sisenetakse kasvufaasi, kus innovatsiooni vastutus liigub juhtidele ja töötajatele, kuid otsused sünnivad endiselt kiirelt.
Kasvufaasi eduka juhtimise korral hakatakse turul laienema, mis toob kaasa ka ettevõttesisese formaliseerimise, suureneb bürokraatia ja delegeerimise maht ning luuakse innovatsioonimeeskonnad. Otsused aga selles kasvufaasis kipuvad muutuma aeglasemaks, kui eelnevalt. Viimase etapina on juba küps ent bürokraatlik organisatsioon, kus innovatsiooni vastutus on liikunud vastavasse osakonda (R&D), otsustusprotsessid muutuvad väga aeglaseks, ent ettevõtte efektiivsus on suur.
See on suuresti ettevõtte struktuuri kujundamise küsimus – struktuur võimaldab efektiivsust ja/või paindlikkust.
Praktikas on kasutusel taaskord mitu varianti. Näiteks moodustatakse ettevõtteülesed meeskonnad, mille liikmed on erinevatest osakondadest, kuid mis töötavad väljaspool bürokraatlikku struktuuri. Need arendusmeeskonnad suudavad kiirelt reageerida muutuvatele turuvajadustele, pakkudes innovatiivseid lahendusi. Teisena luuakse sõltumatu struktuur oma protsesside ja kultuuriga, kuid mis on integreeritud olemasoleva juhtimishierarhiaga*. Luuakse näiteks eraldi arendusosakond, mis arendab turuootustele vastavaid innovatiivseid tooteid või võetakse kasutusele eritootmisliin, mis disainib ja toodab tooteid rätsepatööna kliendi jaoks. Taoline liin töötab kõrvuti näiteks masstootmisliiniga, kusjuures eritootmisliin on paindlik ja masstootmisliin on efektiivne.
Ettevõtte struktuuri kujundamine on innovaatiline ülesanne, mis sõltub konkreetsest ettevõttest ja olukorrast. Loodame, et ülaltoodu inspireeris, et välja töötada oma lahendus.
*Miks peab sõltumatu struktuur olema integreeritud olemasoleva juhtimishierarhiaga? Siinkohal oleks paslik välja tuua Kodak’i näide. Kodak oli väga edukas filmide tootja fotoaparaatide tarbeks. Selleks, et turumuutustega kaasas käia, moodustas ettevõte arendusüksuse, mis lõi 1975. aastal esimese digifotoaparaadi prototüübi. Arendusüksusel polnud paraku suurt sõnaõigust ega kõlapinda Kodaki tippjuhtkonnas – ehk üksuse juhtimine polnud integreeritud kogu ettevõtte juhtimisega. Juhtkonnal puudus soov näha ja adapteerida turumuutusi ning vastavalt muuta oma ärimudelit. Praeguseks teame, et digitaalne fotograafia on saavutanud suure ülemvõimu ja et filmil baseeruv ärimudel on praktiliselt hävinud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele