Digitaliseerimine: probleemide põhjused on tihti ootamatus kohas

Tegime hiljuti väikese tagasivaate enda poolt viimastel aastatel läbi viidud ärianalüüsidest ning võrdlesime nende tulemusi. Ootuspäraselt esineb paljudes ettevõtetes sarnaseid probleeme, kuigi ettevõtted ise on väga erinevad.

1. Kiire kasv ja äritegevuse laiendamine;

Äriprotsesside parandamine ja digitaalne innovatsioon käivad käsikäes. Digitaliseerimine ilma kaasnevate protsessiparendusteta ei anna soovitud tulemusi ja vastupidi. Seetõttu on paljudel juhtudel analüüsiraportite esimesteks soovitustest hoopis protsessiparendused ja andmete korrastamisega seotud projektid, mitte kohe suured tarkvarajuurutused.

Sageli on esmaste soovituste hulgas ka mõõdikute (KPI) süsteemi korrastamine. Igapäevaste äriprotsesside tulemuslikkust ettevõtetes reeglina mõõdetakse, kuid muudatuste mõju ja tulemuslikkust mitte. Enne suuremaid investeeringuid digitaliseerimisse on aga kindlasti vaja välja töötada mehhanism eelseisvate muutuste mõju hindamiseks ja tulemuslikkuse jälgimiseks.

Samuti leiab sealt organisatsiooni arendamisega, eestvedamisega ja digivisionäärluse arendamisega seotud projekte ja koolitusi. Oluline on, et organisatsioon oleks enne suuremaid digiprojekte valmis muutuma ja teaks, mis neid ees ootab.

Suurematest projektidest on soovitav alati esimestena juurutada kõrgema prioriteediga lahendused. Sellised, mis annavad kõige suuremat ärikasu. Prioriteetide seadmiseks on aga vaja teada, kui palju lahendamist vajav probleem maksab. Näiteks kui kvaliteediprobleemide (praagi tootmine, parandamine või asendamine) tõttu on iga aastane otsene kahju 20 000 eurot, siis kolme aasta kohta on antud probleemi maksumus juba 60 000 eurot. Rääkimata kaasnevatest kahjudest nagu kliendilojaalsuse langus või koguni tellimuste kaotus.

Teades probleemi hinda, on lihtne hinnata vajaliku parendusprojekti tasuvusaega. Antud juhul on selge, et kui 30 000 euro suuruse investeeringuga suudetakse probleemne protsess parandada (probleemi põhjused likvideerida) ja vähendada kvaliteedikulusid kasvõi 50%, siis sellise parendusprojekti tasuvusaeg on 3 aastat.

Nagu ka alguses mainitud, siis ei ole probleemide tegelikud põhjused alati seal, kus nad esialgu tunduvad olevat. Sageli on ühe, suurema, probleemi juured peidus mitmes erinevas protsessis ning soovitud tulemuse saavutamiseks on vaja ellu viia mitu erinevat parendusprojekti. Kõike korraga teha ei tohi, sest esitaks hägustub siis fookus ja teiseks ei ole siis võimalik adekvaatselt hinnata investeeringute tasuvust. Ühekaupa ellu viidud parendusprojektide mõju on lihtsam mõõta ja nende tulemuslikkust hinnata.

Lõplik eesmärk saavutatakse kogu digitaliseerimise arengukava elluviimisel.