"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks kahte ettekannet möödunud aasta novembris toimunud energia aastakonverentsilt. Sellest, kuidas energiaturul toimuv tööstust mõjutab ja mida tööstus energiasektorilt ootab, kõneles Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran. Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu kirjeldas aga regiooni vaadet ning selgitas, millised on Balti- ja Põhjamaade energiaalased eesmärgid ja kuidas need kokku sobivad.

- Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran.
- Foto: Johanna Adojaan
Andri Haran selgitas ettekandes, et tööstuse jaoks ei piisa üldjuhul ühest energialiigist ja sektori jaoks on oluline, millist energiat tarbitakse. „Lõpptulemus on see, et Excel peab kokku tulema ja kui ei tule, siis me pole konkurentsivõimelised,“ ütles Haran.
Haran lisas, et tööstuse jaoks on oluline tarnekindlus. „Kas päike paistab ja tuulu puhu? Kui ei puhu ja ei paista, siis mis on see juhitav võimsus, mis energia tagab? On need akud? Tuumajaam või gaasielektrijaam? Tegelikult on tööstusel natuke ükskõik, sest oluline on see, et energia oleks olemas ja mõistliku hinnaga,“ avas ta töösturite ootusi.
„Kui soovime Eestisse rohkem suurtööstust, tuleb ka meil elektrienergia kõrge lõpphinna teema hoolikalt läbi mõtelda,” ütles Kalvi Nõu oma ettekandes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nõu selgitas, et meie piirkonnas saab eelise see, kes suudab kogu muutuva energiasüsteemi kõige odavamalt kokku panna, kuna just see määrab elektriühiku lõpphinna. Riigid, kes suudavad toota mahtu ja pakuvad seda mõistliku lõpphinnaga, meelitavadki kohale suure energianõudlusega suurtööstused.
Veel ütles Nõu, et naabritega võrreldes on tööstusettevõtete jaoks elektrihind praegu kõige kõrgem Eestis. Parima hinnaga pakub meie piirkonnas elektrit Soome ja see on nende teadlik poliitika.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Andri Haran: energeetikas on tööstuse jaoks tegelikult olulised kaks asja
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.