Hiinas kohtuvõidu saavutanud Cleveron: sealseid patendireegleid tasub tunda
Äsja Euroopas kõrge disainiauhinna pälvinud Cleveron teatas aasta alguses, et aastaid kestnud kohtutee Hiinas on läbi. Pärast mitmeid tagasilööke tuli Eesti pakiautomaatide tootja patendivaidlusest välja võitjana.
Siim Timpson (vasakul) ja Ott Pabut. Foto: Harro Puusild
Intellektuaalomandi- ja patendispetsialisti Siim Timpsoni sõnul on Hiina turg keeruline, kuid nende intellektuaalomandisüsteem päeva lõpus ikkagi toimib. „Hiinas tasub tõesti kaaluda intellektuaalomandi registreerimist, sest see on oluliselt soodsam, kui pärast tegeleda tagajärgedega,“ lisas Timpson.
Kuidas ettevõte Hiinas kohtuteele sattus ja kuidas sealset ettevõtet võitis, räägivad saates Cleveroni operatsioonidejuht Ott Pabut ning intellektuaalomandi- ja patendispetsialist Siim Timpson.
Räägime ka sellest, mida kohtutee Cleveroni jaoks muutis, ja küsime nõu, millega ka teised ettevõtted patendipoliitikas arvestama peaksid.
Saadet juhib Harro Puusild.
Hiinas kohtuvõidu saavutanud Cleveron: sealseid patendireegleid tasub tunda
Pakiroboteid ja -terminale arendav Eesti tehnoloogiaettevõte Cleveron AS osales üleeuroopalisel auhinnakonkursil DesignEuropa tööstusettevõtete disainlahenduste kategoorias ja jõudis esimese Balti riigina konkursi ajaloos nelja parima finalisti sekka.
Eesti robotkullerite arendamise ja tootmisega tegelev ettevõte Clevon (endine Cleveron Mobility) täitis lõppeval aastal mitmed kõrged eesmärgid. “Clevon suutis vaid kaheksa kuuga saavutada seda, mis konkurentidel üle maailma on võtnud neli aastat,” kinnitas ettevõtte tegevjuht Sander Sebastian Agur.
Viljandi tehnoloogiaettevõte Cleveron esitleb täna võrguühendusest sõltumatut akutoitel pakiautomaati Cleveron 354, mille eesmärk on vähendada süsinikuheitme koguseid 70% võrra viimase miili sektoris.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.