Ukraina ja Moldova pääs Euroopa Liitu nõuab suuri investeeringuid roheüleminekusse

Vaatamata aktiivsele sõjategevusele keskendub Ukraina keskkonnapoliitikale, kuna see on eeldus Euroopa Liitu astumiseks, ütles Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok. Näiteks eelmise aasta sügisel võttis Ukraina vastu kliimaseaduse.

See tähendab ka sõjas hävitatud tööstuse taastamist ja investeerimist puhastesse tehnoloogiatesse. "Inimestel on see soov, et edasi puhtamalt ja investeeringud seda ka toetavad," lausus Krustok.

Kui Ukrainal on kindel siht ELiga ühineda, siis Moldova kõigub Euroopa ja Venemaa piiril.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste sõnul on Euroopa toetus ja investeeringud Moldova roheüleminekusse võtmetähtsusega, et neist saaks euroopameelne riik.

Keskuse arvutused näitavad, et Moldova vajab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks kokku üle 30 miljardi euro. Välisinvestorite huvi on Tammiste sõnul aga kõrge ja eelkõige oodataksegi soodsat ettevõtluskeskkonda, mitte kõrgeid riigi toetusi.

Veel on intervjuudes juttu sellest, kuidas mõjutab ELi lõdvem keskkonnapoliitika Ukrainat, kuidas moldovlased tajuvad oma igapäevaelus selgelt kliimamuutuste mõju ning milliseid investeeringuid mõlemad riigid vajavad.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus juhib Moldova ja Ukraina keskkonna- ja kliimapoliitika analüüse, et selgitada välja, kui kaugel on riigid roheüleminekuga, kus on kitsaskohad ja kuidas neid lahendada ning milliseid investeeringuid riigid vajavad.

Küsis Karmen Laur.

Fotol: Lauri Tammiste; foto autor: Liis Treimann