Elektroonikatööstuse reaalsus: AI krahmab juppe, lisatööks kutsutakse kohale pensionärid

Eesti elektroonikatööstusele pakuvad globaalsed kriisid ja geopoliitika ühtaegu nii rekordilisi tellimusi kui ka keerukaid katsumusi. Sektori argipäeva avasid Provideu Assembly Eesti tehasejuht Liivi Viin ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk.

Provideu Assembly kasvatas eelmisel aastal oma müügitulu aasta varasemalt 7,9 miljonilt eurolt 11,3 miljoni euroni, kasum suurenes kolm ja pool korda ning suure kasvu taga oli kaitsesektorile toodetav hoiatusseade.

Valdkonda sisenemine ei olnud sugugi lihtne. Liivi Viin rääkis Äripäeva raadio saates “Äripäeva TOP”, et see nõudis tugevat tõestamist: “On vaja palju isiklikke sidemeid ja palju-palju tõendamist, palju veenmist ja see ei ole kerge.” Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk tõdes, et aastatepikkused jutud on lõpuks teoks saanud: “Jutud on muutunud reaalseteks tellimusteks ja tehased tõepoolest huugavad.”

Tarneahelate kriis ja AI tekitatud komponentide defitsiit

Hoolimata tihedast tööst takistavad tootmise sujuvat kulgu komponentide äärmuslikud tarneajad. Liivi Viin: “See on tavaline, et esmaspäeval ootame reedet ja reedel ootame esmaspäeva. Kui komponendid lõpuks tulevad, siis oleme kogu koosseisuga, kontor kaasa arvatud, tootmises, et teeks need asjad nüüd ruttu valmis ja saaks välja.”

Liivi Viin tunnustab oma tootmisjuhte ja meeskonda: “Me saame hakkama tänu meie tublidele tootmisjuhtidele, kes pidevalt ümber lülituvad. Meie operaatorid ja töötajad ei räägi, et see on minu töö ja see on sinu töö, vaid kõik suudavad ümber lülituda.”

Arno Kolk tõi välja, et klientide tellimuste prognoosid on oluliselt lühemad kui komponentide tarneajad. “Paljude komponentide puhul tuleb 40 nädalat, 50 nädalat ehk aasta tellimus ette ära teha, sest kui sa praegu ei telli, siis aasta pärast pole millestki toota,” nentis Kolk.

Olukorda pingestab veelgi ülemaailmne tehisintellekti buum ja andmekeskuste rajamine, mis vajab tohutus koguses elektroonikat. “Alguses kadusid mälud, nüüd kaovad sinna trükkplaadid ja muud komponendid,” selgitas Kolk. Näiteks Hiina tehaste võimsused on täis ning tööstuselektroonika väiksemaid tellimusi ei soovita enam täita.

Renditööjõu asemel pensionärid ja noored talendid

Tootmismahtude järsul kõikumisel ei toetuta rendi- ega võõrtööjõule, kogemus sellega pole olnud julgustav. Selle asemel rakendatakse vajadusel endisi kogenud töötajaid ja isegi töötajate pereliikmeid.

Liivi Viin selgitas: “Selle asemel et kasutada mingit rendifirmat, me saame palju kiiremini oma pensionile läinud töötajad kohale helistada.” Appi võetakse ka töötajate 18aastasi lapsi.

Samal ajal panustatakse noortesse talentidesse. Viin tõi särava näite Tallinna Tööstushariduskeskusest tulnud robootikapraktikandist, kes sai enda kanda tuttuue selektiivjootmismasina juhtimise: “See värbamine oli nagu lotovõit,” kirjeldas Liivi Viin.

Saatejuht oli Sigrid Kõiv.