Masinatööstuse TOP: ootamine tapab, julgelt vastuvoolu ujudes teenitakse kriisi ajal kasumit

Tööstusjuhtide sõnul ei maksa keegi hellitada lootust, et lähiajal maailm rahuneb ja kõik stabiliseerub.

Sami kontsern tõusis Äripäeva masina- ja metallitööstuse TOPis aastaga 59. kohalt kuuendaks. Sami Tootmise tegevjuht Anti Pahapill rääkis, kuidas ettevõte kasutas madalama tellimustasemega perioodi teadlikult ära selleks, et korrastada oma sisemisi protsesse, vähendada ajakulu ja muuta tootmine efektiivsemaks.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran ütleb, et see ongi peamine arendustegevus, millega Eesti metallitööstuse ettevõtted tegelevad ja peavadki tegelema.

“Ka nendel aastatel, mil oli vähem tellimusi ja tööd, me tegime ikkagi jätkuvalt investeeringuid ja see oli väga suur asi,“ rääkis Pahapill.

Soetati uusi keevitusroboteid, laserlõikuspinke, ehitati välja Valga tehas ja korrastati tootmisprotsesside jaotumist Saue tehastes, tehastes võeti kasutusele uusi tehnoloogiaid. “Tänavu meil uusi investeeringuid planeeritud polegi, nüüd keskendume juba tehtud investeeringute 100%lisele ära kasutamisele,“ ütles ta. Sellest tuli eelmise aasta tõus, tänavusest aastast on üheksa kuud täis ja tõus jätkub.

Harani hinnangul edukat masina- ja metallitööstuse ettevõtet just see iseloomustabki: “Tehakse arendustegevust sisemistes protsessides, tehakse ennast korda, ollakse efektiivsed, samal ajal ei unustata investeerimist tehnoloogiatesse, vaadatakse, kuidas toodet paremini müüa.“

Mõlema tööstusjuhi hinnangul on kõikuv majanduskeskkond uus reaalsus ja sellega tuleb kohaneda. Seda lootust, et aasta jooksul maailm rahuneb ja kõik stabiliseerub, nende hinnangul pole.

Kuna ligi 90% sektori toodangust läheb ekspordiks, peavad kohalikud tootjad rinda pistma madalama palgatasemega riikidega nagu Poola, Leedu ja Rumeenia. Lihtsate komponentide valmistamisel ei suuda Eesti tööstus oma palgataseme tõttu võistelda.

Tehisaru suur potentsiaal

Püsiva konkurentsivõime tagab liikumine väärtusahelas ülespoole: toodetele elektroonika lisamine, disaini pakkumine ning kliendile terviklahenduste tootmine.

“Lihtsat koppa suudab igaüks teha. Me oleme juba piisavalt kallis tööjõuturg ja me peame tegema järjest keerukamaid tooteid, lisama elektroonikat ja suurendama lisandväärtust,“ ütleb Pahapill.

Pahapill näeb AIs suurt potentsiaali näiteks miljoniliste seadmeinvesteeringute analüüsimisel, et valida tootmisprofiilile täpselt sobivaim tehnoloogia ja vähendada valearvestuse riski.

“Kui mul on homme vaja poolteist miljonit maksev töötlemiskeskus osta, siis võiks AI valida meie toodangu ja koostude põhjal kõige sobivama seadme. See aitaks vältida investeeringuid, mis jäävad aastaks seisma, sest selgub, et seade pole päris see, mida mõeldi,“ rääkis ta.

Harani arvates hakkab AI kiiresti mõjutama seda, kuidas seadmed omavahel suhtlevad ja robotid ülesandeid täidavad. Lääne-Euroopas eksisteerivad juba täielikult autonoomselt toimivad nn pimetehased, kus tegutsevad ainult robotid: “Meie väljakutse on see, et noored saaksid koolidest kaasa erialase AI-kasutuse baasteadmised.“

Saadet juhib Sigrid Kõiv.