Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ericsson: väga raske on inimesi palgata
Kui tahame tööstust Eestis hoida, siis peab meil olema tööjõudu tootearenduses, rääkis Ericsson Eesti juht Andrus Durejko tööstusettevõtete aastakonverentsil.
"Ilma arenduseta on meie valdkonnas väga raske puhast tootmist käimas hoida," märkis Durejko.
Kunagi miljardi-ettevõtte mõõdu välja andnud firma on juhi sõnul nüüd käibekasvatamise asemel keskendunud tootearendusele. Durejko sõnul võttis Eesti esindus enda fookusesse 5G tootearenduse, mis on palkamispoliitika fookuses vähemalt järgmised kolm aastat. Kokku on ettevõtte 5G-seadmete ja test-tootmisliinide arendusse investeerinud üle 20 miljoni eurot.
"Kahjuks kohapeal ei ole inimesi nii palju, kui meil oleks vaja, sest ülikoolid ei suuda piisaval määral spetsialiste ette valmistada ja ma võin öelda, et turul on väga raske inimesi palgata," nentis Durejko.
Ericssoni kontsernil on kümme värbamisbürood üle maailma. "Loomulikult loeb see, kui atraktiivne on Eesti elukeskkond," märkis Durejko. Üle 60 protsendi tootearendsuse üksuse tööjõust tuleb väljastpoolt Eestit. "Kui praegust poliitilist olukorda vaadata, siis meie tegevus on kahetine, kuid meil pole teist võimalust," tõdes Durejko.
Eelise annab paindlikkus
Juhi hinnangul on Ericsson Eesti konkurentsivõime alus endiselt paindlikkus ning seejuures ei soovi ettevõte kasvada väga suureks. "See tähendab, et meil on suutlikkus hoida suuri tootmismahte, kuid samas hoida töös 27 tooteliini ja teha väikesemaid mahte," selgitas Durejko. See aga tähendab tema sõnul suurt ajakulu tootmisliinide ümber seadistamisele, kuid tootearendusele keskenduva ettevõtte jaoks on tootmistsükli ümber seadistamine oluline võimekus.
"Kui arvestada, et meie tootmismaht on pigem kasvanud võrreldes kümendi alguses olnud kõrgaastatega, kuid käive on vähenenud, siis see tuleneb puhtalt sellest, et tootearendusega läheb kauem aega, sest tootmisliinide ümber seadistamise vajaduse tõttu toimub tootmismahtude kasvatamine teisel tasemel," selgitas Durejko.
Tarbides kasvab isu, kuid mitte hind
Ericssoni juht märkis, et Eesti mobiilioperaatorid on teinud suuri investeeringuid 4G-võrkudesse, millest on kasu lõiganud võrguseadmeid tootev Ericsson. "See näitab, et kasutajad on võtnud 4G vastu ja see on liikunud massidesse, kuid nad soovivad järjest kiiremat ühendust," selgitas Durejko. Samuti kasvatavad andmemahte üha kiiremat andmesidet nõudvad nutiseadmed.
"Sellepärast ootame umbes kaheksakordset andmesidemahu kasvu mobiilsidevõrkudes, kuid samal ajal tarbija jaoks hinnad langevad ja parem kasutaja kogemus tuleb erinevatest andmeallikatest. Näiteks kiirusetestid, mida lõpptarbijad siis näevad," rääkis Ericsson Eesti juht.
Tema sõnul määrab see huvitav kooslus, mida kohalikud mobiilioperaatorid Ericssonilt ootavad. "Sisendtulud kasvavad, kuid meie kliendid näevad seda, et peavad igal aastal toimetama 74% rohkem andmemahtu kliendi seadmetesse, kuid hinnakasv jääb inflatsiooni piirimaile ehk seda põhimõtteliselt pole," möönis Durejko.
Hetkel kuum
Fookuses maailm
Ericssoni jaoks on praegu üks 5G-põlvkonna tehnoloogia peamisi sihtturge Ameerika Ühendriigid, kuid president Donald Trumpi algatatud kaubandussõjad mõjutavad võrguseadmete tootja edu Atlandi tagusel turul. "Meie jaoks Ameerika turg on hea, sest üks meie peamisi konkurente pole seal soositud teatud põhjustel, mistõttu on see meie jaoks prioriteetne turg," selgitas Durejko.
Sestap läheb ettevõttele korda ka euro kurss dollari suhtes, sageduslitsensid ja tööjõuturg euroalal. "Tööjõu puhul on küsimus loomulikult palgakasv, kuid praegu on ehk veelgi olulisem vajalike inimeste kättesaavus turul," toonitas Durejko.
Kui siia lisada tooraine ehk tehniliste komponentide kättesaadavus maailma turul, siis joonistub Durejko sõnul hästi välja, miks Ericsson sõltub suurte maailmaturgude liikumistest ja tehnoloogiahiidude käitumisest.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
4
5
6
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tagasi Tööstusuudised esilehele