- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
CM: Heas füüsilises vormis inimesed on üha suurem defitsiit
Eesti tööealise elanikkonna osakaal kahaneb aasta-aastalt märgatava kiirusega ning samasuguse hooga kasvab osalise töövõimekusega inimeste hulk, mis moodustab tööealisest elanikkonnast täna üle 10%. Noored aga otsivad aina enam pigem loovaid väljakutseid, mis vähendab potensiaalset füüsilise töö tegijate arvu veelgi.
„Kõige selle tulemusena peame mõtlema, kuidas seda puudujääki korvata: kuidas säästa töötaja vormi aastakümneteks ning kuidas saaks füüsiliselt vähemvõimekas töötaja lihtsate lisaseadmete abil sama edukalt tööülesandeid täita,“ ütleb tööstus-sisustust ja tõstetehnikat, muuhulgas ka ladude ning tootmise töökohtadele täislahendusi pakkuva Laomaailm ASi juhataja Tarmo Tuisk.
Ta lisab, et inimjõudu vajavate, füüsilist väsimust, tööstressi ja -traumasid tekitavate protsesside mehhaniseerimiseks on välja töötatud mitmesuguseid lihtsaid lahendusi, mille olemasoluga kõik tööandjad ei pruugi kursis olla: muuhulgas spetsiaalselt tootmistöö kergendamiseks loodud tõste-, komplekteerimis- transportimis-, pööramis- ja kallutusseadmed, lihtsad hüdraulilised töölavad, rullteed jne. Paraku leidub palju ettevõtteid, kus järjest defitsiitsemasse inimese füüsisesse suhtutakse veel pillavalt.
Vähendamaks töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormust ning seljavigastuste riski, on Euroopa Liidus üle 5 kg raskete esemete käsitsi teisaldamine töökohas seadusandlusega reguleeritud ja pandud tööandja isiklikule vastutusele. Seega tasub tööandjal tõsiselt keskenduda sellele, kuidas säästa tänaseid töötajaid; ning ühtlasi tulevikule mõeldes - kuidas muuta füüsilist jõudu nõudev töökoht jõukohaseks pensioniealisele või ka osalise töövõimekusega inimesele.
Kerged ja lihtsad lahendused hõlbustavad ning kiirendavad ettevõtte tööd
„Ettevõtja jaoks olulilisim - rakendades sobivaid seadmeid, saab tihti „kahe mehe töö“ tehtud üksi. Kui inimesel on lihtsam töötada, teeb ta oma tööd kiiremini ja vigade arv on oluliselt väiksem. Kokkuvõttes teenivad need investeeringud ennast kiiresti ning kuhjaga tagasi,“ sõnab Tuisk.
"On täiesti arusaadav, et tootmisjuht või laojuhataja pole tihtilugu kursis spetsiifiliste võimalustega, mis selle valdkonna ettevõtteile kuskil maailmanurgas välja on arendatud. Selleks tasubki pöörduda Laomaailma spetsialistide poole ning küsida konsultatsiooni. Oleme nõus andma enamlevinud sedmeid välja ka buy-try-põhimõttel ehk et ettevõte saab ostetud seadet nädala jooksul testida ning soovi korral meile tagastada.“
Pehme mööbli tootja Neiser Grupi tootmisjuht Peeter Kalmet lisab, et esmase investeeringuna võib tunduda abiseadmete ostmine kallis, kuid pikas perspektiivis tasuvad need end kuhjaga ära.
Neiser Grupp kasutab polsterdajate tootmistsehhis reguleeritava kõrgusega töölaudu ja kangatsehhis kangasiirdekärusid ja tõstukeid, mis võimaldavad vähema koormusega töötada. „Nii on ühelt poolt tööandja jaoks tehtav töö kiirem ja efektiivsem, teisalt esineb töötajatel vähem kutsehaigusi ehk ülepingutusi nimme- ja seljapiirkonnas,“ nendib Kalmet.
Hetkel kuum
Inimjõud üksi ei suuda tänaseid tootmismasinaid ära teenindada
Mööblitootja Halver Arendus OÜ juhataja Raivo Vidder ütleb, et tänapäeva inimeste kõige suuremad mured tulevad valedest töövõtetest tingitud liigesehaigustest.
„Kolm tundi vale töövõtet võib kaasa tuua kolm aastat liigesepõletikku. Seljahaigused on tõsine asi, kuid ikkagi tahab ka suurtes närvivaludes inimene ära teha oma igapäevatoimingud ja töö ning siit need mured algavad.“
Vidderi sõnul tegeleb enamik nende tehase inimestest päevast-päeva tõstmisega – elemendid tuleb näiteks tõsta saagimis- või puurpingi töölauale, siis jälle sealt ära.
„Tegelikult pole tõstmiseks vaja eriti palju jõudu ega energiat kui tööd teha õige nurga all ning vastavate seadmetega. Tänu elementaarsetele tõstevahenditele teevad meil mööblielementide tõstmistöö edukalt ära ka naised ning vanad ning füüsiliselt nõrgemad inimesed.“
Halver Arenduses töötab teiste seas 10% töövõimega inimene, kes saab Vidderi sõnul ääretult edukalt hakkama. Kui ettevõte poleks soetanud spetsiaalseid seadmeid, oleks nimetatud töötajal väga keeruline, aga hetkel on tegemist ettevõtte ühe tublima töötajaga.
„Meil algas mehhaniseeritud seadmete soetamine laokärust ja klassikalisest „roklast“. Edasi juba kahvel- ja käärkahveltõstuk... Ega alguses inimesed kohe uusi masinaid kasutama ei tõtta – veidi nagu pelgavad. Aga kui esimene ära proovib ja kiidab, hakkavad ka teised asja mugavusest ning töökiiruse tõusust aru saama,“ kirjeldab Vidder. „Ilma abiseadmeteta meie tehas täna töötada ei saaks, sest inimressurss üksinda jääks tootmismasinate jaoks liiga aeglaseks.“
„On see metalli- või puidutöökoda, pagaritööstus või suurköök – vähe kohti, kus tänapäeva inimene ise reaalselt midagi töötleb. Inimese põhifunktsioon on ikka materjali ette ja eest ära tõsta. Seega, mida suutlikumad masinad, seda kiiremini on vaja seadmeid teenindada ja seda vähem aega jääb küürutamiseks ja käsitsi tõstmiseks. Sellest oleneb masinate tootlikkus,“ sõnab Vidder.
Akna- ja uksetarvikute hulgimüüja Fiskostar OÜ kasutab oma töös põhiliselt Crown Wave korjetõstukeid. Tegevjuht Andres Ronk ütleb, et nende spetsiaalsete abivahenditeta ei kujutaks ta täna ettevõtte tööd ettegi.
„Tugevalt annab tunda, kui näiteks korjetõstuk on rivist väljas, sest siis peab töötaja ronima riiulite juurde redeliga ja tõstma käsitsi kaupa ühest kohast teise. See on kurnav ja aeganõudev ning eelkõige kannatab selle all kaupa ootav klient. Kui aga kannatab klient, kannatame ka meie,“ selgitab Ronk ja lisab, et tänu unikaalsele töövahendile saavad laotööga edukalt hakkama nii mehed kui ka naised.
„Iga ettevõtte jaoks on olemas neile sobivad vahendid – kas suuremad või väiksemad, kas suuremat või kergemat raskust kandvad. Abivahendeid tuleb kindlasti korralikult valida, et nende tõhusus oleks suurim,“ ütleb Ronk.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele