Peeter Koppel: Lähis-Ida kriis võib jõuda Eesti ettevõtjani maksmata arvena
Lähis-Ida konflikt ei mõjuta ainult energiahindu või geopoliitikat. Selle mõju võib jõuda ka Euroopa ettevõtete rahavoogudesse. Teemat avavad IIZI krediidikindlustuse ekspert Mariko Rukholm ja majandusekspert Peeter Koppel.
Redgate Capital investeerimisstrateeg Peeter Koppel hoiatab Iraani konflikti mõjude eest.
Foto: Liis Treimann
Varem käsitleti makseprobleeme peamiselt äriliste riskidena, mille äärmuslikuks tagajärjeks võib olla pankrot. Praeguses majanduskeskkonnas võib selle ahela käivitada aga üha sagedamini poliitiline risk: sanktsioonid, maksete piirangud või sõjalised konfliktid. Ukraina sõda, Lähis-Ida konflikt ja Punase mere kriis on näited sündmustest, mis ei pruugi jätta puutumata ettevõtete rahavooge.
G7 riikide rahandusministrid arutavad erakorralisel kohtumisel võimalust vabastada osa strateegilistest naftavarudest, et leevendada kiiresti tõusnud naftahindu.
Metalliturg on pärast suvist heitlikkust liikunud rahulikumas tempos, kuid hinnad ja ootused püsivad geopoliitika ja tollipoliitika surve all, märgib Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa.
Mulle on oluline, et juhina oleks võimalik päriselt midagi muuta, mitte lihtsalt hoida olemasolevat. Otsus ei olnud emotsionaalne, vaid väga loogiline samm edasi, ütleb sellest aastast elektroonikatööstust Stoneridge Electronics juhtima asunud Nadežda Dementjeva.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.