Potisepp: maksuküüru kadumine võib anda lühiajalise psühholoogilise efekti, kuid ei taasta tingimata usaldust

Toit jääb Eestis endiselt kalliks, kuid suurem hinnatõus on tõenäoliselt läbi, eeldusel, et ei saabu uusi kriise, mis kergitaksid energia- või toorainehindu. Sellise hinnangu andsid Eesti suuremate toidutööstuste esindajad sektoriülesel pressikonverentsil novembri alguses.

Eesti toidutööstuse tootmismaht kasvas 2024. aastal 5,1%, mis oli märkimisväärne saavutus keset laiemat majandusseisakut. Samas kasumlikkus oli tagasihoidlik, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Tänavune aasta on aga juba toonud järsu tagasipöörde.

Toiduliit pöördus valitsuse poole nõudmisega algatada sisuline arutelu toiduhindade tõusu leevendamiseks ning koostada põhjalik mõjuanalüüs toiduainete käibemaksu võimaliku alandamise mõjudest.

Käibemaksu erisust toiduainetele võib kaaluda siis, kui on selge, kuidas teenitakse saamata jääv maksutulu, kuidas arvutusi ei tohi siin teha poliitikud, tööstus ega kaubandus, leiab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.