Rootsi kaitse-eelarve on 138 miljardit krooni – millist ampsu sellest võiksid püüda Eesti ettevõtted?
Rootsi on olnud üks olulisemaid Eesti eksporditurge alates taasiseseisvumisest 1991. aastal. Mitmed Eesti ettevõtted erinevatest sektoritest on Rootsi klientidega koostööd teinud juba üle kolme aastakümne. Uued võimalused on esile kerkinud seoses Ukraina sõjaga. Rootsi liitus NATOga 2024. aastal ning on sellest ajast alates läbinud kogu kaitsesektori ulatusliku kasvu ja ümberkujundamise, kirjutab EISi ekspordinõunik Tom Holgersson.
Rootsi kaitse-eelarve on 2020. aastast 2025. aastaks kahekordistunud – 59,8 miljardilt Rootsi kroonilt 138 miljardi kroonini (ehk ca 12,5 miljardi euroni). See enam kui 78 miljardi kroonine kasv tähendab sõjalise kaitsevõime tugevdamist. Kasvu on soodustanud halvenenud julgeolekuolukord ning uus kaitsepoliitiline otsus perioodiks 2021–2025, mis näeb ette ajateenijate arvu suurendamist ja maaväe tugevdamist. NATO määratluse järgi moodustab 2025. aasta eelarve ligikaudu 2,4% sisemajanduse kogutoodangust.
Seotud lood
Rootsi kaitsetööstusettevõte Saab ja Euroopa kaitsetehnoloogiafirma Helsing viisid edukalt läbi esimesed katselennud, mille käigus anti Gripen E hävitaja kontroll Helsingi arendatud AI-agent Centaurile.
Rootsi kaitsetööstusettevõte Saab alustas oma uues Tamperes asuvas tootmisüksuses elektroonilise sõjapidamise anduri Sirius Compact seeriatootmist. Kontserni hinnangul on tegu olulise sammuga Saabi laienemisel Soome.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kohtus Stockholmis Rootsi ettevõtete Ericssoni, Saabi ja Teledybe FLIRi juhtkonna esindajatega, kohtumistel arutati võimalusi koostööks ja tegevuse laiendamiseks Eestis.
Kuigi töötleva tööstuse tootmismaht on pärast kevadist kasvu sügisel pidurdunud ning kolmanda kvartali tulemused näitasid langust, jääb Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul pikem vaade siiski ettevaatlikult optimistlikuks.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm mõtet, et Eesti majanduse tulevik oleks helgem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele