Mertsina: tööstussektori kindlustunne on endiselt pigem nõrk
Tööstusettevõtete kindlustunne on seni teisel poolaastal olnud nõrgem kui esimesel ning võrreldes eelmise aasta augustiga on paranemine marginaalne, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Töötleva tööstuse kasumlikkus on tasapisi paranenud, hindab Tõnu Mertsina.
Foto: Johanna Adojaan
Töötleva tööstuse tootmismaht on näidanud sel aastal mõõdukat kasvu. Augustis suurenes antud näitaja aastases võrdluses 2,5% ning tänavuse aasta esimese kaheksa kuuga 4,3%. Samas on see kasv tulnud eelmise aasta madala võrdlusbaasi pealt – töötleva tööstuse tootmismahu põhi jäi eelmise aasta esimesse poolde. Kui jätta sesoonsed mõjud arvestamata, pole tootmismaht sel aastal kuises võrdluses kasvanud ja see näitaja on endiselt 2% väiksem üle-eelmise aasta ja 11% madalamal 2022. aastasse jäänud tipptasemest.
Eesti tööstusettevõtted tootsid tänavu augustis püsivhindades 1% rohkem kui aasta varem, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Kasvu vedas töötlev tööstus, mille mahud suurenesid 2,5%. Samas kahanes energeetika toodang 20,7%, mis pärsib sektori üldist hoogustumist.
Tööstusettevõtete kogutoodang kasvas juulis veidi aastatagusega võrreldes, kuid sektorite lõikes oli pilt väga erinev. Energeetikas kukkus tootmine ligi kolmandiku võrra.
Masina- ja metallitööstuse käive kasvas 10%. Eesti ekspordi surmatalv on läbi.
Globaalsed pinged lausa lükkavad Skandinaavia, aga ka Saksa ja muu Euroopa kliente meie poole, kui ainult oskame võimalust ära kasutada, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu ekspordivaldkonna juht Gustav Kotkas.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.