Maksude asemel peaks riik eri sektoreid toetama, näiteks taristu väljaehitamises, elamute soojustamises, eksporditoetustes, kirjutab Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
- Raul Eamets. Foto: Andras Kralla
Hetkel võimendab valitsus negatiivsete sõnumitega kõikide majandussubjektide tulevikuootusi. Kui kogu aeg korratakse, et raha on vähe ja kõik on halvasti, siis hakkavadki inimesed vähem tarbima ning ettevõtjad vähem investeerima.
Planeeritavad maksutõusud omakorda süvendavad langust, sest nii tõmmatakse kriisi ajal majandusest raha välja, selle asemel et sinna raha juurde süstida. Lisaks ütleb valitsus, et tuleb veel uusi makse, aga me ei tea, milliseid. See kõik süvendab nii kodumaiste kui välismaiste investorite ebakindlust, mis väljendub investeerimise vähenemises. Tarbijate ebakindlus tähendab tarbimise vähenemist.
Äripäev küsis arvamusliidritelt: mis paneks Eesti majanduse uuesti kasvama? Kas järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia toetavad tagasi kasvule pöördumist?
Mis oleks lahendus? Eelarvetasakaal ei saa olla asi iseeneses, see on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks. Mis on suurem eesmärk, kus on valitsuse pikk plaan?
Seotud lood
Koppel: oleme jõudmas komponendini, mis on siiani kriisist puudu olnud
Eesti ekspordi süngest statistikast hoolimata võib tööstuses siiski näha ka üht positiivset arengut, rääkis Eesti Panga vanemökonomist Kaspar Oja. Redgate Wealth'i investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel näeb, et kui siiani on kriisist üks oluline komponent puudu olnud, siis nüüd on see kohale jõudmas.
Euroopa Liidus on peagi jõustumas eFTI määrus, mis toob kaasa olulise muudatuse veodokumentide maailmas – tööstusettevõtetel kui veo tellijatel on nüüdsest selge õigus nõuda digitaalsete veodokumentide kasutamist. See õigus on eriti oluline, kuna just tööstusettevõtted on need, kes veoteenust tellivad ja selle eest maksavad.