Autor: Raul Kütt • 5. mai 2023

Valimised tulid ja läksid. Kogu tähelepanu on tõmmanud endale maksudebatt. Ühed maksud on tõusmas, teised on juurde tulemas – räägitud on automaksust, aktsiisimaksust, televiisorimaksust, habememaksust. Mida maksustada, leidub meie ümber külluses, tuleb ainult lahtiste silmadega ringi vaadata. Kahjuks ei tule maksude tõusust jõukust juurde ei riigile ega selle inimestele. Kui ettevõtte või pere eelarves saab raha otsa, siis ei ole lahenduseks ettevõtte töötajatelt või pereliikmetelt raha kogumine. Tuleb hoopis raha juurde leida või kulusid koomale tõmmata.

Äripäeva Infopanga koostatud masina- ja metallitööstuse värske konkurentsiraporti leiad SIIT.

Kui teiste riikide käest raha juurde laenata ei saa või ei taha, tuleb teha nii, et need meile ise raha annaksid – tuleb müüa neile kaupu ehk eksportida. Maavarasid meil sellises mahus ei ole, et nende müügist rikkaks saaksime. Küll on meil olemas töötlev tööstus, mis läbi aastate on olnud tubliks ekspordirahade maaletoojaks. Kahjuks on viimase aasta majanduse langus selgeks näitajaks, et kaupade ekspordi kasv ei ole garanteeritud. Selle nimel tuleb tugevalt tööd teha ja ettevõtjad pingutavad iga päev.

Praegu peaks toimuma maksudebati asemel hoopis arutelu, mille käigus erakonnad püüavad üksteist üle trumbata ideedega, kuidas majandus jälle kasvama panna ning kuidas arendada Eestis tarka tööstust, mis toodaks kõrge lisandväärtusega tooteid. Maksude tõstmine sellele kindlasti kaasa ei aita. Pigem vastupidi – tõusevad sisendhinnad ja suurenevad tööjõukulud. Eesti on muutunud tootmise jaoks liiga kalliks riigiks ja üha raskem on püsida konkurentsivõimelistena nii Euroopa Liidu sees kui kogu maailmas.