Selle asemel, et küsida, kuidas vabaneda oma reoveesettest ja jääkmaterjalidest, tasuks küsida hoopis, et kas meie kõrvalsaadustes, jääkmaterjalides ja reoveesettes leidub peidetud väärtust, millest võiks olla kasu meile endale või kellelegi teisele, kirjutab Adveni arenduse ja investeeringute valdkonna juht Priit Tiit.

- Tootmisprotsessis tekkivate jääkmaterjalide käitlust arendades saab vähendada nii kulusid kui negatiivset keskkonnamõju, märgib Priit Tiit.
- Foto: Jarek Jõepera
Reoveesete on reovee puhastamisel kõrvalsaadusena tekkiv jääkmaterjal. See koosneb veest, mineraalosast ja orgaanikast, sisaldades erinevaid keemilisi elemente nagu süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, raskmetallid, jne. Uued reoveesette käitlemise ja ladestamise õigusaktid on ajendanud ettevõtteid võtma kasutusele uusi meetodeid reoveesetete käitlemisel. Tehnilised lahendused reoveesette töötlemiseks tarbetust kõrvalsaadusest väärtuslikuks ressursiks on olemas. Ettevõtted peavad need lihtsalt kasutusele võtma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.