Selle asemel, et küsida, kuidas vabaneda oma reoveesettest ja jääkmaterjalidest, tasuks küsida hoopis, et kas meie kõrvalsaadustes, jääkmaterjalides ja reoveesettes leidub peidetud väärtust, millest võiks olla kasu meile endale või kellelegi teisele, kirjutab Adveni arenduse ja investeeringute valdkonna juht Priit Tiit.

- Tootmisprotsessis tekkivate jääkmaterjalide käitlust arendades saab vähendada nii kulusid kui negatiivset keskkonnamõju, märgib Priit Tiit.
- Foto: Jarek Jõepera
Reoveesete on reovee puhastamisel kõrvalsaadusena tekkiv jääkmaterjal. See koosneb veest, mineraalosast ja orgaanikast, sisaldades erinevaid keemilisi elemente nagu süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, raskmetallid, jne. Uued reoveesette käitlemise ja ladestamise õigusaktid on ajendanud ettevõtteid võtma kasutusele uusi meetodeid reoveesetete käitlemisel. Tehnilised lahendused reoveesette töötlemiseks tarbetust kõrvalsaadusest väärtuslikuks ressursiks on olemas. Ettevõtted peavad need lihtsalt kasutusele võtma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.