Autor: Rainer Kütt, VMT Tehased AS juhatuse liige • 24. aprill 2020

Rainer Kütt: miks pole Eestil siiani selget poliitikat tööstusele?

VMT Tehased ASi juhatuse liige Rainer Kütt tuletab meelde, et tööstuspoliitika rohelises raamatus on küll kirjas, et tööstussektor on Eesti suurim majandussektor, mis annab viiendiku SKPst ja ligi 70% ekspordikäibest, kuid sellest hoolimata pole meil siiani selget poliitikat tööstusele.

Riik võiks tööstust samamoodi eest vedada nagu IT-sektori puhul seda tehakse, leiab VMT Tehased AS juhatuse liige Rainer Kütt
Autor: Tööstusuudised.ee

“Vait olla ja edasi teenida!”

Just täpselt selline tunne valdab, kui vaadata riigi poliitikat seoses tööstusega. Keegi juhtivpoliitikutest võiks selgelt välja öelda, et mingit tööstuspoliitikat siin riigis ajama ei hakata.

Pole kunagi kuulnud kellestki, kes oleks riigisüsteemides töösturite eestkõneleja ja meie huvide eest seisaks. Aeg-ajalt käib ainult mõni minister mõnda tööstust kaemas ning ohhetamas, et "Oi kui äge! Oi kui tublid!" Kui tööstust puudutavaid probleeme mainitakse, siis vastus on "vaatame, tegeleme, mõtleme".

Töösturid saavad statistika järgi üldiselt hakkama ja arvatavasti pole mõtetki nendega mingit poliitikat ajada. Loome lihtsalt ühe asutuse nimega EAS ja külvame rahaga - ehk ei tule keegi kobisema. Vahel aga viskaks mõne kaika ka kodaratesse seoses näiteks välistööjõu poliitikaga. Nii lihtsalt tundub!

Salapärane roheline raamat

Olgugi et keegi kunagi on välja tulnud mingi salapärase rohelise raamatuga, mille ümber paar korda aastas mõned arutelud toimuvad. Iseenesest on positiivne, et midagigi toimub.

Kui vaadata, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eestvedamisel on juhtivatest ettevõtetest kokku kutsutud tööstuse ekspertnõukogu, et saada lihtsalt tööstuse sisendit, et riigiisadele midagi lugemiseks lauale sokutada. Kui see nii on, siis on tegemist ajaraiskamisega.

Ekspertnõukogu eestvedajaks on Euroopa asjade nõunik! Ametinimetuse järgi tekib minul küll väike segadus, et miks sellise ameti esindaja on pandud Eesti töösturitega tegelema. Selline lähenemine annab aimu, et "peaasi, et nendele töösturitele jääks mulje, et me tegeleme asjaga". Aga suure tõenäosusega jäädaksegi tegelema ja midagi suurt tehtud ei saa. Kui saab, siis saab otsustatud juba varem riigi tagatubades kokkulepitud rahasüst digitaliseerimise edendamiseks, aga seegi annab esmajärjekorras hoogu IT-sektorile ning tööstus ei pruugi saada mingitki kasu, kui arendused lubatud kasu ei too.

Kohati võib jääda mulje, et see Viljandimaa tööstur on vist ikka täitsa meeleheitel. Tegelikult nii päris ei ole ja meeleheitest on asi kaugel. Pigem on tegemist tõsise murega meie riigi tööstuse tuleviku pärast.

Tsiteerin rohelise raamatu sissejuhatuse esimesi lauseid:

"Tööstus on Eesti suurim majandussektor, mis annab 1/5 SKPst ja 2/3 ekspordikäibest. Tööstus on ka suurim tööandja Eestis."

Sellega seoses tekib küsimus, miks Eestis ei ole siiani selget poliitikat tööstusele. Alles 2017. aastal tullakse välja mingi salapärase rohelise raamatuga. Midagi on tõsiselt mäda!

Puudub tööstuspoliitika ajamise võimekus

Olen käinud mitmetes kutse- ja kõrgkoolides ning näen, et meie õppejõud on valdavalt vanemad härrasmehed, kes tahaksid peagi pensionipõlve pidama hakata, aga noori valdkonna spetsialiste ei tule piisavalt peale, et seda teha saaks.

Õpilastega on kutse- ja kõrgkoolides sama seis - neid ei ole piisavalt, et katta ära tööstuse vajadused. Kuulen igal seminaril ja valdkonna koosviibimisel sama teemat, aga konkreetset plaani pole siiani. See on minu arvates üks selge näide tööstuspoliitika ajamisest Eesti moodi.

Kui keegi küsiks, milles siis tervikprobleem seisneb ja miks asjad ei toimi nii, nagu need toimima peaks? Tööstuspoliitika ajamise võimekust pole loodud! Ei ole tehtud otsust, et luua tööstusministri ja tööstuskantslerite ametikohad, vastav ministeerium jne.

Hetkel üritatakse seda teemat kellelegi lisakoormuseks panna, aga tulemus on see, et keegi ei hakka tööstust mõjutavate teemadega intensiivselt tegelema. Riik registreerib küll mõningaid mittevastavusi oma süsteemides, aga keegi ei tegele selle lahendamisega. Puudub probleemide lahendamise süsteem.

Kui tõmmata paralleele ettevõtlusega, siis juhul kui metallitööstuse juhatus teeb otsuse hakata keevitusteenusele lisaks ka treimisteenust, siis tuleb ettevõttele luua sisuliselt uus võimekus koos pädeva personaliga. Uute ruumide, seadmete, protseduuride ja juhenditega. Sellisel juhul hakkab protsess tööle. Ei ole võimalik lihtsalt osta nurka treipink ja oodata, et äkki mõni keevitaja käib aeg-ajalt treimas.

Riik võiks tööstust samamoodi eest vedada nagu IT-sektori puhul seda tehakse. IT minister, poliitiline tahe, selged eesmärgid ja prioriteedid, rahastus, juhtivpoliitikutest eeskõnelejad jne.

Jaga lugu
Toostusuudised.ee toetajad:
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077