Autor: Mait Kraun • 21. veebruar 2020

See nädal hakkasid baasmetallide hinnad uuesti odavnema, sest investorid kardavad, et viiruse mõju ei pruugi ajutiseks kujuneda. Selle levikut ei ole suudetud peatada.

Nikli hinnad langesid see nädal ülejäägi pärast, ka alumiinium ja tsink olid languses. Paremini läks see nädal aga väärismetallidel, mis saavad koroonaviirusega seotud muredest kasu.

Naftahinnad on aga kõikumas – ühelt poolt mõjub koroonaviirus negatiivselt, teisalt on pakkumine kitsenemas, mis toetab omakorda hindu.

Vase hinnad uuesti surve all

Vase hinnad on pärast kaks nädalat kestnud tõusu uuesti langema hakanud, sest koroonaviirusesse nakatunud inimeste arv kasvab. Investorid kardavad eelkõige Hiina nõudluse pärast.

Selle kuu alguses langes vask ligi kahe aasta madalaima tasemeni. Ühtlasi oli vasel pikim languste jada alates 1977. aastast.

Hiina teatas reedel, et Hubei provintsist väljaspool on viirusesse nakatunud 200 inimest. Hubei on provints, kust viirus alguse sai. Lisaks sellele on viirus levinud 26 erinevasse riiki.

“Paljud turuosalised arvasid, et viiruse puhul on hullem möödas, aga see on Hiinast väljapoole levinud ning hirmud on jälle kasvanud,” ütles Commerzbanki analüütik Daniel Brieseman Reutersile.

“Järgmise paari nädala jooksul ilmuvad ka majandusandmed, mis näitavad täpsemat mõju majandusele ja metallinõudlusele. See peaks hinnad täiendava surve alla panema.”

Vase hind langes sellel nädalal 0,7 protsenti, 5722 dollarini tonnist.

Nikli hinnad langesid tublisti

Nikli hinnad olid see nädal järsult langemas, sest globaalsel turul on ülejääk.

Globaalse niklituru ülejääk tõusis eelmise aasta detsembris 2000 tonnini, eelneval kuul oli turul 1100 tonni suurune defitsiit. Ülejääk on hinnad surve alla pannud ning nikkel odavnes nädalaga 4,6 protsenti, 12 585 dollarini tonnist.

Teistest toorainetest odavnes alumiinium 1,6 protsenti ja tonnihinnaks kujunes 1701 dollarit. Tsingi hind langes 2,8 protsenti, 2109 dollarini tonnist.

Vale sai üllatusliku kahjumi

Kaevandusfirma Vale SA teatas sellel nädalal ka oma kvartalitulemused, mis jäid ootustele publisti alla. Ettevõttel on tootmisega probleeme ning jätkuvalt avaldab mõju 2019. aasta jaanuaris toimunud tammi purunemine.

Ettevõtte neljanda kvartali kahjum ulatus 1,56 miljardi dollarini. Refinitivi küsitletud analüütikud ootasid hoopis 2,61 miljardi suurust puhaskasumit.

Kahjumi tekitasid peamiselt New Caledonia kaevandusega seotud probleemid. “Me olime sunnitud tootmist vähendama, sest tootmise ja töötlemisega on seotud mitmeid väljakutseid,” teatas ettevõte. Sarnased probleemid olid ettevõttel ka Mosambiigis asuvas ettevõttes. Mõlema kaevandusega seotud ühekordsed kulud ulatusid enam kui 4,1 miljardi dollarini.

Ettevõtte aktsia reageeris enam kui 3 protsendi suuruse langusega.

Rauamaak jätkab kiiret kallinemist

Rauamaagi hinnad jätkasid aga reedel kiiret tõusu, ühtlasi on tooraine kallinenud üheksa päeva järjest, mis viimati juhtus 2016. aasta juunis. Põhjuseks pakkumise kitsenemine, vahendas Reuters.

Daliani toorainebörsi rauamaagi hind on nädalaga tõusnud juba 8,4 protsenti, 675,5 jüaanini tonnist (96,04 dollarit otnnist).

Kiirem tõus algas 11. veebruaril, mil Brasiilia tootja Vale vähendas oma esimese kvartali rauamaagi toodanguprognoosi. Sealset tootmist on seganud tugevad vihmahood.

Lisaks sellele vähendas kaevandusfirma Rio Tinto oma 2020. aasta müügiprognoose, sest Austraaliat tabanud troopiline tsüklon kahjustas sealset infrastruktuuri.

Vale ja Rio prognooside alandamine tuleb ajal, mil rauamaagi kohaletoimetamise mahud on aasta algusest olnud langustrendis.

62protsendilise sisaldusega rauamaagi hind kaupleb aga 92,5 dollaril tonnist, mis on kõrgeim tase alates 22. jaanuarist, teatas konsultatsioonifirma SteelHome.

Koroonaviirus ja kitsam pakkumine veavad nafta hinda

Naftahindade jaoks oli heitlik nädal – ühelt poolt võib pakkumine kitsamaks muutuda ja nõudlus suureneda, teisalt mõjutab koroonaviirus hindu negatiivselt.

Brenti toornafta kallines nädala kokkuvõttes 1,7 protsenti, 58,1 dollarini barrelist. WTI lisas 1,5 protsenti ning kauples nädala lõpuks 52,9 dollarilt barrelist.

Maailma naftapakkumist on piiranud Venemaa naftafirmale Rosneft USA poolt kehtestatud sanktsioonid ning OPECi tootmiskärped. Teisalt arvatakse, et kooronaviirus mõjutab nõudlust negatiivselt.

“Me kaupleme jätkuvalt koroonaviiruse ümber. Meeleolud on nüüd veidi rohkem tasakaalus kui 10 päeva tagasi,” ütles Petromatrixi analüütik Olivier Jakob Reutersile.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis nädalaga 5 protsenti, 569 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes aga 2,7 protsenti ja kerge kütteõli kaotas 2,2 protsenti.