Mait Kraun • 14 veebruar 2020

Börs: metallide hinnad stabiliseeruvad; koroonaviiruse mõju taandub

Koroonaviiruse leviku aeglustumine turgutas ka naftat  Foto: Pixabay

Nädala börsiuudised: metallide hinnad on vaikselt stabiliseerumas; vase hind tõusis teist nädalat järjest; rauamaagi hinnad tõusid viie kuu kiireimas tempos; kulla hind tõusis eurodes uue rekordini; koroonaviiruse leviku aeglustumine turgutas naftat.

Koroonaviiruse mõju on vaikselt taanduma hakanud ning investorid tunnevad, et metallituru langus on läinud liiga kaugele. Tänu sellele on metallide hinnad teist nädalat järjest stabiliseerunud.

Loodetakse, et koroonaviirus saadakse pikemas perspektiivis kontrolli alla ning Hiina majanduse aeglustumine saab olema ajutine. Taastumist oodatakse juba teises kvartalis.

Tõsi, mitmete metallide hinnad olid nädala lõikes odavnemas, aga tugevat taastumist on näha nii vase, nikli kui ka rauamaagi puhul.

Foto: Äripäev

Vase hind tõusis teist nädalat järjest

Vase hind tõusis juba teist nädalat järjest, sest investorite hinnangul läks koroonaviirusest tingitud hinnalangus liiga sügavale, kirjutab Reuters.

Mõned kauplejad panustavad sellele, et epideemia saadakse kontrolli alla ning metallide nõudlusele tehtud kahju katavad ära katkestused tootmises. Hiina on maailma suurim metallitarbija.

Vase hind tõusis nädalaga kokku 0,9 protsenti, 5762 dollarini tonnist. Eelmisel nädalal tõusis hind 2,3 protsenti. Enne seda kukkus hind mõne nädalaga enam kui 10 protsenti.

“Inimesed on veidi kahtlevad ning epideemia osas on veel palju ebakindlust,” ütles BMO analüütik Colin Hamilton. Samas on investorite seas levimas kindlustunne, et Hiina majandusaktiivsus ja metallide nõudlus hakkavad teises kvartalis taastuma, lisas ta.

Reutersi poolt analüütikute seas läbi viidud küsitlusest selgus, et Hiina majandusele prognoositakse esimeses kvartalis 4,5 protsendi suurust kasvu. Samas nenditi, et aeglustumine saab olema lühiajaline, sest viirus saadakse tõenäoliselt kontrolli alla.

Foto: Äripäev

Teised tööstusmetallid aga taandusid. Tsink odavnes 1,5 protsenti ning tina tonnihind langes 0,7 protsenti ja alumiinium kaotas 0,1 protsenti.

Rauamaagi hinnad tõusid viie kuu kiireimas tempos

Hiina rauamaagi futuurid tõusid see nädal viimase viie kuu kiireimas tempos, sest kardetakse, et pakkumine saab olema oodatust väiksem.

Rauamaagi hind tõusis Daliani toorainete börsil 90 dollarini tonnist, ühtlasi kallinesid hinnad reedel neljandat päeva järjest. Nädalaga on hind tõusnud juba 6,4 protsenti.

Olgugi, et Hiina nõudlus on nõrgenenud, tõusid spot-hinnad viimase kolme nädala kõrgeima tasemeni. Hiina sadamate kauplejad ei soovi madalate hindadega müüa, teatas andmefirma MySteel. Brasiilia kaevandaja Vale SA langetas samal ajal esimese kvartali tootmisprognoose, sest tugevad vihmad on kohalikku tootmist seganud.

Kauplejad loodavad ka Hiina valitsuse stimuleerimismeetmete peale. Turgu hoiab jätkuvalt aga surve alla koroonaviiruse levik.

Terasevarud kasvavad väga kiiresti, sest paljude tehaste ja ehitusobjektide töö on viiruse tõttu seiskunud.

Foto: Äripäev

Kulla hind tõusis eurodes uue rekordini

Kulla hinnad püsisid see nädal küllaltki stabiilsel tasemel. Eurodes tõusis kulla hind aga uue rekordini. Investorid püüavad jätkuvalt hinnata, milline saab olema koroonaviiruse mõju maailmamajandusele.

Nädala lõikes kallines kuld kokku 0,4 protsenti, 1575 dollarini untsist. Vahepeal jõudis hind ka 1578 dollarini untsist, mis on kõrgeim tase alates 4. veebruarist.

Hiina ametivõimud teatasid neljapäeval, et viiruse tõttu on surnud veel 121 inimest ning uusi nakatunuid on 5000.

“Töötajad naasevad tööle väga aeglaselt, tarneahelad on tõenäoliselt häiritud. Hiina majanduskasv saab olema esimeses kvartalis surve all,” nentis Julius Baeri analüütik Carsten Menke Reutersile.

Eurodes tõusis kuld aga kõigi aegade rekordini – 1456 euroni untsist. Selle põhjuseks on peamiselt euro odavnemine dollari suhtes.

Foto: Äripäev

Koroonaviiruse leviku aeglustumine turgutas naftat

Naftahinnad olid see nädal tõusuteel, sest uute koroonaviiruse kandjate arv oli kolmapäeval väikseim alates jaanuari lõpust. See tekitas investorites ootusi, et maailma suuruselt teise tarbija nõudlus nafta järele taastub.

Lisaks mõjus nafta hinnale positiivselt asjaolu, et kuigi USAs kasvasid naftavarud prognoositust rohkem, siis seda mõju tasandas kütuste laovarude vähenemine. Eriti ootamatu oli bensiini laovaru vähenemine, mis tekitas ootust, et bensiininõudlus on hakanud taastuma.

Brenti toornafta kallines nädalaga kokku 3,5 protsenti, 57,1 dollarini barrelist. WTI lisas 2 protsenti ja barrel maksab 52,1 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind kallines 0,7 protsenti, 542 dollarini tonnist.

Nõudluse vähenemise tõttu oli nii Brenti kui WTI toornafta hind langenud esmaspäeval viimase 13 kuu madalaimale tasemele. Alates jaanuaris tehtud käesoleva aasta tipptasemetest on nafta hind langenud üle 20 protsendi.

Foto: Äripäev
Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077