Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Börs: koroonaviirus on levinud metalliturule
See nädal andis metalliturgudel tooni Hiinast levima hakanud koroonaviirus, mis pani sisuliselt kõigi tööstusmetallide hinnad langema, sest kardetakse, et viirus mõjutab majanduskasvu negatiivselt.
Tõsi küll, reedel toimus mõningane taastumine, sest Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas, et tegemist ei ole veel globaalse hädaolukorraga.
“Metallid on surve alla sattunud ja see peaks olema küllaltki oodatud tulemus. Hiina on maailma suurim metallitarbija ning igasugune tööstusaktiivsuse langus võib hakata metallide nõudlust negatiivselt mõjutama,” ütles ING pank.
See nädal kallinesid ainult mõned väärismetallid, kõik teised tööstusmetallid ning nafta odavnesid tublisti. Ka hõbe odavnes, sest seda kasutatakse tööstuses rohkem kui kulda.
Vase hind hakkas kiiresti kukkuma
Vasehinnad langesid koroonaviiruse tõttu lausa 19 kuu kiireimas tempos. Nädalaga langes vase hind kokku 4,9 protsenti, 5999 dollarini tonnist. Viimati odavnes vask nii kiiresti 2018. aasta juulis. Neljapäeval kukkusid hinnad viimase kuue kuu kiireimas tempos.
Hiinas on viirus tapnud juba 25 inimest ning nakatanud enam kui 800. Koroonaviirust on esinenud ka seitsmes teises riigis. WHO teatas aga neljapäeval, et ei soovita rahvusvahelist reisimist ja kaubandust veel piirama hakata.
Hiina on sisemaist reisimist aga juba piirama hakanud. Transport mitmesse linna on peatatud ning viiruse ohjeldamiseks ehitatakse uusi haiglaid. Kardetakse, et Hiina uusaasta ajal levib haigus veelgi kiiremini, sest inimesed reisivad rohkem.
Samas olid Londoni börsi vasevarud 190 350 tonni, mis on viimase kuu kõrgeim tase ja pakub hindadele mõningast toetust. Lisaks sellele teatas kaevandaja Anglo American, et neljandas kvartalis langes ettevõtte vasetootmine Tšiili põudade tõttu 13 protsenti.
Teiste tööstusmetallide seas olid suurimad kukkujad veel tina ja tsink. Alumiinium odavnes veidi üle protsendi.
Indoneesia niklitootmine on järsult kasvanud
Hetkel kuum
Indoneesia valitsus teatas, et riigi 2019. aasta niklimaagi tootmine tõusis 52,8 miljoni tonnini. Võrreldes eelneva aasta 22,1 miljoni tonniga on toimunud märgatav kasv.
Riigi energiaministeeriumi mineraalide direktor Yunus Saefulhak ütles, et madalama kvaliteediga niklitootmine peaks tänavu vähenema, sest 2020. aasta alguses otsustas Indoneesia niklimaagi ekspordi lõpetada. Paljud kohalikud sulatustehased eelistavad kõrgema kvaliteediga niklimaaki.
Indoneesia eksportis mullu 30,2 miljonit tonni niklit, mida on 10,1 miljoni võrra enam kui 2018. aastal, ütles Saefulhak. Indoneesia statistikaameti andmetel on ekspordinumber aga 32,3 miljonit tonni.
Eelmise aasta esimesel poolaastal tõusid niklihinnad kiiresti, sest Indoneesia teatas, et soovib rohkem maaki kodumaal töödelda. Hiljem on hinnad taandunud, sest puudujäägi hirmus on kõik omale hulganisti varusid ostnud.
Nikli hind langes nädalaga kokku 3,9 protsenti, 13 348 dollarini tonnist.
Viirus tõstab väärismetallide hindu
Hiinast alguse saanud koroonaviirus mõjutas positiivselt aga väärismetallide hindu. Tõsi, kasv oli siiski tagasihoidlik.
Kulla hind tõusis nädalaga kokku 0,4 protsenti, 1561 dollarini untsist. Hõbe odavnes aga 1,1 protsenti ja unts maksis reedeks 17,83 dollarit.
“Koroonaviirus on pannud inimesi rohkem kulda uskuma, sest kardetakse, et see hakkab mõjutama mitmete riikide majandusi,” ütles investeerimisfirma Circle Squaredi asutaja Jeffrey Sica Reutersile.
“See on üleüldist ebakindlust tõstnud ja sunnib inimesi kaaluma turvalisemaid varasid. Osad tahavad ennast ette valmistada suuremaks epideemiaks,” nentis ta.
Pallaadiumil läks ka sellel nädalal hästi ning metall püüab uusi rekordeid. Pallaadium tõusis kokku 3,3 protsenti, 2460 dollarini untsist.
Naftaturg hakkas kiiresti kukkuma
Koroonaviirusest ei jäänud puutumata ka naftaturg, mis see nädal märkimisväärselt odavnes. Kardetakse, et viirus võib majanduskasvu aeglustada ja selle kaudu ka nafta nõudlusele kehvasti mõjuda.
Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 5,2 protsenti, 61,7 dollarini barrelist. WTI kaotas 6,1 protsenti ja kauples reedeks 55,3 dollaril barrelist.
"Sellistel epideemiatel on märkimisväärne mõju tavapärasele reisimisele ja on seetõttu sundinud investoreid arvestama lennuki- ja diislikütuse nõudluse märkimisväärset nõrgenemist, mida on äärmiselt raske mõõta, kuni viiruse levik on peatatud," ütles Jim Ritterbusch, nõustamisettevõtte Ritterbusch and Associates president.
"Meie hinnangul on hinnašokk kuni 5 dollarit barreli kohta, kui kriis kujuneb SARSi-tüüpi epideemiaks," ütles JP Morgan märkuses, viidates ajaloolistele naftahindade liikumistele.
Rotterdami 95 bensiini hind langes 4,4 protsenti, 580 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 4,4 protsenti ja kerge kütteõli langes 5,2 protsenti.
Seotud lood
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Hääletus lõpeb täna!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele