Sirje Potisepp • 22 august 2019

Toidusektor pidas heitlikule poliitkliimale vastu

Sirje Potisepp  Foto: Sven Tupits

Möödunud aastal mõjutas Eesti toidu- ja joogitööstuste käekäiku lisaks ilmastikutingimustest ja maailmaturu hindadest põhjustatud toormehinna kiirele kasvule ka poliitkliima, millest sündinud täiendavad maksud ja aktsiisid süvendasid paljudes tootjates ebakindlust.

Toorainete hinnad jätkavad siiani kasvutrendis ning peatumise märke veel näha ei ole. Eelmise valitsuse kehtestatud maksupakett seab Eesti toidukauba tihedas konkurentsis väga raskesse olukorda – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, gaasiaktsiis, logistikat mõjutav raskeveokimaks, teekasutusmaks jm topeltmaksustamine väljendub selgelt ka toiduainete lõpphindades.

Kallis kohalik või odav import?

Kuigi tarbijate ostujõud on üha soojenevas majanduskliimas paranenud, ei ole hinnatundlikkus kuhugi kadunud. Vaatamata sellele, et hoiakute järgi eelistab Eesti tarbija kodumaist kaupa, haarab ta poeletilt üha rohkem siiski odavama hinnasildiga importkauba poole.

Siin mängib olulist rolli ka tihe konkurents jaekaubanduses – 85% jaeturust kuulub täna viiele jaeketile, kes dikteerivad suuresti selle, millised tooted lettidele pääsevad. Tekib teatav nõiaring, kus tarbija eelistab soodsamat kaupa, kauplus valib sortimenti üha rohkem odavamaid importtooteid ning mõnevõrra kallimatel Eesti toiduainetel on aina raskem sortimenti ja seeläbi ka ostukorvi pääseda.

Tunda annab ka töökäte puudus ning see, et avalik sektor on käivitanud palgaralli, milles toidutööstus ei saa pealtvaatajaks jääda. Probleemi leevendamiseks on kaasatud välismaalastest hooajatöötajaid, kellele vastupidiselt levinud arvamusele kohalike töötajatega võrdset väärikat töötasu makstakse.

Kasvu veab eksport

Toidutööstused on tänu targale tootearendusele ja investeeringutele suutnud vaatamata keerulistele oludele siiski igati eeskujuliku tulemuse teha. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2018. aastal toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ca 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi. Sealjuures teeniti 1,9 miljardit eurot müügitulu ning 71,7 miljonit eurot kogukasumit, mida on tõepoolest neljandiku võrra vähem võrreldes 2017. aastaga.

Eriti tublid on meie tööstused olnud ekspordi osas, kus tänaseks on Venemaa embargo eelsed ekspordimahud paljuski juba ületatud. Riikide nimekiri, kuhu kohalikud tootjad oma tooteid saadavad, on muutumas aina muljet avaldavamaks. Nii mõnigi toidutööstus on pälvinud koššer- või halal-sertifikaadi, mis võimaldab vastata veelgi laiema tarbijaskonna ootustele ning tuua veel rohkem raha eksporditurgudelt koju.

Siinkohal väärivad kiidusõnu maaeluministeerium ja EAS, kes otsivad pidevalt uusi turge ja aitavad seal Eesti toodangule uksi avada – kõrgel tasemel lobitöö ning erinevatel messidel ja muudel üritustel Eesti toidu väljapanekute rahaline toetamine on tegevused, mille jätkumist kindlasti ootame.

Arendus võtmetähtsusega

Madalama hinna asemel konkureerib meie toit välisturgudel ennekõike kõrge kvaliteedi, hea maitse ja kõrge lisandväärtusega. See eeldab, et tuleb teha tõhusat tööd ja suunata ka investeeringuid tootearendusse.

Tervisetrendi ning eriti suhkru- ja soola vähendamise kõrval on märkimisväärselt kasvanud valmistoitude ehk n-ö mugavustoitude tarbimine, mistõttu püüavad kõik tootjad pakkuda tooteid, mida on kiire elutempo puhul kerge valmistada või päeva jooksul käigu pealt tarbida.

Üha olulisem on tarbija jaoks see, et tema toit oleks valmistatud vastutustundlikult ning pakend oleks keskkonnasäästlik – tuleb tõdeda, et siin on tootjate jaoks täna häid lahendusi veel vähe saadaval. Pilgud on pööratud ennekõike pakenditootjate poole, sest toidusektor vajab innovaatilisi keskkonnasäästlikke pakendilahendusi, mis oleksid lõpptarbijale taskukohased.

Kuidas kaitsta tarbijat?

Möödunud aasta näitas samas valusalt, et toiduohutus on jätkuvalt kriitiline küsimus nii tootjate kui ka tarbijate jaoks. Nägime salmonelloosi puhkemist linnukasvatuses, aga ka selle jõudmist tipprestorani, samuti ohustab Eesti metsades leviv Aafrika seakatk jätkuvalt meie lihafarmides peetavaid loomi. Kui nende küsimustega tegeleb riik pigem aktiivselt, siis suuremat muret valmistab korralagedus väiketootjate toidu müümisel erinevatel festivalidel ja laatadel. Loodetavasti hakkab riik sel aastal aktiivsemalt kontrollima elementaarsete hügieeninõuete ja toiduohutuse järgimist ka sellistel üritustel, et kaitsta seeläbi tarbijat ning võrdsustada kõikidele tootjatele, sealhulgas väikeettevõtjatele kehtivaid reegleid.

Toidutööstuste sõnum valitsusele on järgmine – keskendume sellistele muudatustele, mis aitavad tagada maksurahu, tõstavad Eesti toidutööstuste konkurentsivõimet ning innustavad investeerima nii tootmisesse kui ka inimeste kvalifikatsiooni kasvu. Otsime koos võimalusi korrastada turgu jaekaubanduses, toitlustuses ja tööstustes, leiame koos viisid majandusarengu stabiliseerimiseks, et muuta ettevõtteid elujõulisemaks!

Oluline on ka, et tarbija teadvustaks oma ostuotsuste mõju siinsetele tööstustele ja seal töötavatele inimestele – kutsume kõiki eestimaalasi üles eelistama toidutooteid, mis on valminud Eesti ettevõtetes. Nii saab igaüks panustada meie toidusektori elujõulisusse ja meie oma inimeste heasse käekäiku.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077