Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 21. august 2019

Tootjate sõnul on peamisteks trendideks turul toiduainete tervislikkus ning tootmise ja pakendite keskkonnasõbralikkus, millega toidutootjad peavad aina enam arvestama.

Saarek Productions tegeleb metsamarjade sisseostmise, töötlemise ja müügiga ning marjalisandite ja täidiste tootmisega piima-, jäätise-, pagari- ja kondiitritööstustele. Ettevõtte müügitulu suurenes eelmisel aastal võrreldes eelnenud majandusaastaga 31,5%. Kogu müügitulust moodustas kaupade müük Euroopa Liidus 51,1%, suurimad välispartnerid olid Hiina, Holland ja Itaalia. Majandusaasta aruande kohaselt jätkab ettevõte külmutussüsteemi täiendamist ja tootmisliinide moderniseerimist ning tegeleb uute toodete arendamisega.

Toidutootjate TOP15

1.Saarek Productions AS

2.Premia Tallinna Külmhoone AS

3.Orkla Eesti AS

4.-5. Arke Lihatööstus AS

4.-5. Solbritt AS

6.Balbiino AS

7.DGM Shipping AS

8.Kulinaaria OÜ

9.Polven Foods OÜ

10.Lantmännen Unibake Estonia AS

11.Nõo Lihatööstus AS

12.Bon Soya OÜ

13.Estonian Malt OÜ

14.Rannarootsi Lihatööstus AS

15.Saarioinen Eesti OÜ

Täispika TOPiga saate tutvuda Äripäevas.

Eesti jäätiseturu liider jätkab kasvu

“2018. aasta oli Premiale tõesti erakordselt edukas aasta – ettevõtte kasum kasvas ligi 40%, kasvades 5,7 miljoni euroni,” tunnistab Premia Tallinna Külmhoone juht Aivar Aus.

“Premia on Eesti jäätiseturu kindel liider ja jätkuvalt kasvame. Mullu suurendasime oma turuosa 42 protsendini. Edu pandiks on viimase paari-kolme aasta jooksul tehtud ettevõttesisesed muudatused: tooteportfelli korrastamine, müügistruktuuri muutmine, hankeprotsesside reformimine, tootmise planeerimise ja igapäevatöö pidev parendamine ning kindlasti ka juhtimisaruannete uuendamine, mis võimaldavad meil kiiremini langetada õigeid otsuseid. Võtmesõnaks ongi kogu firma tööprotsesside digitaliseerimine.”

Rääkides jäätiseturust on märksõnadeks Ausi sõnul jätkuvalt kodumaise koorejäätise eelistamine välismaistele taimerasvapõhistele jäätistele. Regatt jäätise populaarsuse näitel saab öelda, et ka retro on jätkuvalt moes. Uute märksõnadega kerkivad tasapisi esile väiksema toiteväärtusega jäätised ja veganitele mõeldud tooted. Mõlemas osas on Premia tarbijate ootustele edukalt reageerinud ning nende suhkruvähendusega jäätis näitab väga häid müügitulemusi ja Premia sorbeti pulgajäätised on omas kategoorias selgelt eelistatud.

“Ka tänavu läheb meil hästi. Olgugi, et suvi on oluliselt jahedam kui mullu, oleme oma müügi- ja kasumiplaanidega graafikus. Et viis kuud on veel vaja tööd teha, on vara veel hõisata,” sõnab Aus.

Võitja

Saarek Productions AS

Ostab kokku ja külmutab marju ning toodab toidutööstusele marjalisandeid.

Asutatud 2015

Suuromanik Toivo Alt

Käive eelmisel majandusaastal 15,1 mln eurot, kasvas aastaga 31%.

Puhaskasum eelmisel majandusaastal 2,3 mln eurot, aastaga 20-kordistus.

Töötajaid 45

Premia on oma tegevustes alati orienteeritud võimalikult keskkonnasäästlikule opereerimisele, mis väljendub eelkõige võimalikult vähese pakkematerjali kasutamises ja seal, kus vähegi võimalik, paberpakendi eelistamises plastikule.

“Näiteks peaaegu kõik Premia 0,5- ja 1-liitrises formaadis perejäätised on jätkuvalt saadaval vaid kartongpakendites. Samuti katsetasime loodussõbralikumat paberpakendit tänavuse Laulupeo jäätise puhul. Mullu investeerisime mahukalt tootmise puhastusseadmete uuendamisse. Järgmisel aastal hakkame väliüritustel jäätiste serveerimisel kasutama vaid biolagunevaid topse ja kõrsi,” räägib Aus.

Tuleviku osas on Premia peamine siht oma positsiooni turul hoida ja miks mitte ka natukene kasvada. “2020. aastal investeerime ca 1,5 miljonit eurot tootmisse, mille tulemusel suurendame 2,5 korda osade liinide tootmisvõimsust, samuti uuendame külmatehnikat ja kaasajastame tootmisprotsesse, millega kaasneb ka toodete kvaliteedi tõus,” ütleb Premia juht. “Uued jäätised jõuavad poodidesse märtsis, neist on veel rääkida vara. Maailma trendidel ja konkurentide tegevustel hoiame silma peal, loorberitele puhkama ei jää.”

Suure tõusu tõi ühinemine

Kolmandal kohal asetseva Orkla Eesti põhitegevusaladeks on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete ning mahlade, valmistoitude ning aedviljakonservide tootmine ja turustamine, lisaks kuulub ettevõtte omandusse kaheksast Kalevi šokolaadipoest koosnev jaemüügikett.

Orkla Eesti juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul mõjutas möödunud aasta majandustulemusi kõige enam see, et varasemad AS Kalev ja AS Põltsamaa Felix ühinesid üheks ettevõtteks, Orkla Eesti ASiks. Ühinemisleping sõlmiti 1. veebruaril 2018 ja ühinemine jõustus 2. aprillil 2018. Selle tulemusena võeti ühte aruandesse kokku ka kahe ettevõtte majandustulemused.

Maiustuste valdkonnas oli Orkla Eesti kohaliku turu tugev liider ja Kalev oli jätkuvalt Eesti meeldivaim bränd, tuginedes uuringufirma Kantar Emor vastava uuringu tulemustele.

“Panustasime 2018. aastal aktiivselt tootearendusse ning innovatsiooni. Aasta jooksul jõudis turule mitmeid uusi tooteid nii maiustuste kui ka toidu ja jookide kategoorias. Erinevad turunduslikud ja müügitegevused aitasid kaasa Põltsamaa mahla müügi kasvule ning esimest korda üle kuue aasta kasvas mahlatarbimine ka Eestis tervikuna,” räägib Kaare.

Pane tähele!

Edukate auhinnagala

Kõiki Äripäeva TOPe koondav Eesti edukate ettevõtete TOP100 ilmub 29. novembril 2019.

Enne seda, 28. novembril toimub Lutheri Masinasaalis võitjate pidulik auhinnagala.

Infot näete ja registreerida saate siin.

NB! Avalikus müügis on vaid loetud piletid.

2018. aastal said Pai smuutid uue välimuse ja kergesti avatava korgi tänu Põltsamaa tehasesse paigaldatud uuele smuutide tootmisliinile. Kindlasti avaldas see mõju Pai smuutide ligi 30protsendilisele müügikasvule. Siseneti ka uude tootekategooriasse ning turule toodi Paulunsi kaubamärgi all tervislikud, ilma lisatud suhkruta granola’d ja müslid.

“Üldiselt võib öelda, et tarbijatele läheb järjest enam korda toodete tervislikkus, pakenditelt otsitakse rohkem infot toote koostise kohta ehk tarbimine on muutunud teadlikumaks kui varem. Seda näitab ka naturaalsemate, tervislikumate toodete müügikasv,” sõnab Kaare, kelle sõnul on tootjatele oluline tarbijate soovidele vastu tulla. Nii vähendati möödunud aastal Põltsamaa mahlajookide ja nektarite retseptides suhkrut ca 12% võrra ja Põltsamaa pudelimoosides on nüüd ca 40% vähem suhkrut ja 15% rohkem marju kui varem. Kalevi tootevalikus toodi poelettidele eriti tume, 87% kakaosisaldusega Bitteri šokolaad.

Kaare lisab, et tarbijatele läheb aina rohkem korda ka see, kust pärineb tootmiseks vajaminev tooraine ja kuidas toode on toodetud ehk vastutustundlikkuse aspekt. “Näiteks kogu Kalevi šokolaadi tootmiseks vajaminev kakao on sertifitseeritud ja kõik meie šokolaaditooted omavad õigust kanda UTZ Certified märki. See märk tootel näitab, et ettevõte toetab vastutustundlikku kakaokasvatust,” toob ta näite.

Samuti on Kaare sõnul kasvanud tarbijate keskkonnateadlikkus ning see mõjutab ka tootjaid. “Peamisteks teemadeks toiduainetetööstusele on toiduraiskamise vähendamine ning pakendi vähendamine ja keskkonnasõbralikumaks muutmine. Tegeleme nende teemadega tõsiselt ja püüdleme järjest paremate lahenduste poole. Näiteks võtsime Felixi ketšupipakendite tootmises kasutusele taaskasutatud plastiku. Tänased Felixi ketšupipudelid on juba 25% ulatuses taaskasutatud plastikust, lähitulevikus on plaan jõuda 50%-ni. Põltsamaa oli 2019. aasta suvel toimunud üldlaulu ja –tantsupeo suurtoetaja ning serveeris esmakordselt peol osalejatele 178 000 supiportsu üksnes kiiresti taastuvast taimsest toorainest valmistatud toidunõudes.”

Tänavune aasta on Orkla Eestil hästi alanud, ettevõtte käibekasv jätkub, ekspordimahud kasvavad ja sellega seoses suurenevad ka tootmismahud. Hästi on käima läinud möödunud aastal tehtud investeeringud ning kasvanud on tootmise efektiivsus, seda eriti Põltsamaa tehases. Muu hulgas alustasid seal tööd esimesed täisautomaatsed robotid mahlapakkide ladustamiseks alustele.

Kalevi tehases käivitati uus täisautomaatne šokolaaditahvlite ja kommikarpide ladustamiskeskus, mis hakkab teenindama nelja tootmisliini. 2019. aastal jätkub investeerimine täiendavatesse tootmisseadmetesse ning efektiivsematesse tootmisprotsessidesse ja -lahendustesse.