Kalle Palling • 13 august 2019
Jaga lugu:

Kalle Palling: kas Euroopa kliimapoliitika suretab Eesti põlevkivitööstuse?

Maikuust alates jääb Eesti Energiast uudiseid lugedes mulje, et Euroopa kliimapoliitika tõttu võib põlevkivitööstus Eestis peagi pillid kotti panna. Ma olen seisukohal, et peaksime Eestis neid arenguid võtma väga rahulikult, kirjutab riigikogu liige Kalle Palling (Reformierakond).

VKG Ojamaa kaevandus.  Foto: Andras Kralla

Need energilised hüsteerikud, kes alles täna avastasid, et CO2 hind on tõusnud kõrgustesse, unustavad, et CO2 hinnatõus on olnud aastaid Eesti riigi ja ka Euroopa Liidu ametlik poliitika. CO2 hind kujuneb ETSi (emissioon trading scheme/system) süsteemis. Kui seni oli turul üleliigset CO2-kvooti rohkem, kui seda kasutada suudeti, siis keskkonnaministrite nõukogudel räägiti aastaid üleliigse kvoodi turult ära korjamisest.

Nüüd seda tehtigi ja see on üks põhjuseid, miks kvoodi hind lakke tõusis. Üllatusena ei saanud see aga mitte kellelegi tulla, sest ELi soov fossiilsed kütused taastuvenergiaga asendada on ammu selge olnud.

Seega – turg on saanud signaali. Kui tahetakse fossiilsete energiaallikate kasutamist jätkata, tuleb muuta tootmist tõhusamaks. Just seda on Eestis aga kenasti tehtud. Mitte ainult Eesti Energias, vaid ka VKGs ja Kiviõli Keemiatööstuses. Plaanid selleks, et ühest tonnist põlevkivist rohkem energiat välja võtta, on ettevõtetel eraldiseisvalt ja osas etappides ka ühiselt olemas ning tähtsaimates Eesti energiapoliitikat kujundavates arengukavadeski välja toodud.

Nende plaanidega – täiendavate õlitehaste ehitamine, ühise rafineerimistehase rajamine –, tuleb kindlasti edasi minna. Mis puutub elektritootmisesse põlevkivist, siis selle mahtu on Eestis plaanitud niikuinii vähendada. Ent ma usun, et pole sugugi ebatõenäoline, et ka põlevkivist elektri tootmise võimekust võib meil vaja minna vmt.

Vaid taastuvenergiale ei saa loota

On üks asjaolu, millele minu hinnangul Euroopa Liidu tasemel vähe tähelepanu pööratakse. Nimelt aastal 2050, mil on seatud eesmärgiks kliimaneutraalsus, elab maailmas enam kui 10 miljardit inimest tänase 7,5 miljardi asemel. Ja ka see 10 miljardit ei tähista maailma rahvastiku kasvu lage, vaid jätkab kasvamist. Tõsi küll, aeglasemalt, aga aastaks 2100 elab maailmas hinnanguliselt 11 miljardit inimest. Järgmise 80 aastaga 4,5 miljardit inimest enam kui täna. Sama palju inimesi elas maailmas veel aastal 1980.

Lisaks juurdekasvule on fakt ka see, et inimesi, kes elavad absoluutses vaesuses, jääb iga aastaga vähemaks. Seega vajadus energia, vedelkütuste ja elektri järele kasvab. Kas suudame suudab selle tarbimise kasvu rahuldada vaid taastuvate allikatega? Väidan, et ei suuda.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee