Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis süüakse rohkem liha kui toodetakse
Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.
Aastal 2018 toodeti Eestis 76 900 tonni liha, sealhulgas 41 900 tonni sealiha, 19 300 tonni linnuliha ja 12 500 tonni veiseliha. Liha kogutoodang oli võrreldes varasema aasta madalseisuga küll 4% suurem, kuid siiski veel väiksem kui selle kümnendi teistel aastatel. Võrreldes aastaga 2017 vähenes ainsana linnuliha toodang (5%).
Kust pärineb importliha?
Liha ja toodetes sisalduva liha import on suurenenud 19%. Kuigi ka eksporditi rohkem, on ekspordi ja impordi vahe märgatavalt kasvanud. Imporditavad kogused on pea poole suuremad kui eksport.
Kõige rohkem toodi Eestisse linnuliha, mis jõudis meile peamiselt Soomest, Leedust ja Taanist. Sealiha imporditi põhiliselt Saksamaalt ja Poolast, kust tuli ka valdav osa veiselihast. Suurem osa lamba- ja kitseliha jõudis Eestisse aga märksa kaugemalt ‒ Uus-Meremaalt ning samuti Hispaaniast.
Tootmine väheneb
Veel viis aastat tagasi toodeti Eestis 90% tarbitavast lihast, kuid sellest alates on isevarustatus pidevalt vähenenud. Ka loomade arv vähenes aastatel 2015 ja 2016 järsult. Kuigi viimastel aastatel on loomade arv olnud taas tõusuteel, väheneb lihaga isevarustatus tagasihoidlikuma toodangu koguse ja suureneva impordi tõttu endiselt. Liigiti oli 2018. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev: veiselihal 95%, sealihal 74%, lamba- ja kitselihal 75% ning linnulihal 47%.
Isevarustatuse madal tase (ehk jääb alla 100%) näitab, et osa tarbitavast lihast imporditakse teistest riikidest. Veel mõni aasta tagasi tarbiti vaid linnuliha rohkem, kui kodumaal toodeti, nüüd kehtib see tendents kõikide lihaliikide kohta.
Toodetakse vähem, süüakse rohkem
Lihatarbimine on Eestis suurenenud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem on suurenenud linnuliha tarbimine, mida süüakse aastas inimese kohta 31,2 kilogrammi.
Kõige rohkem söövad Eesti inimesed aga sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas. Veiseliha jõuab meie toidulauale järjest sagedamini. Viimasel viiel aastal on selle tarbimine olnud tõusuteel. 2018. aastal söödi veiseliha ühe inimese kohta 10 kilogrammi. Lamba- ja kitseliha söödi ka 2018. aastal alla ühe kilogrammi inimese kohta.
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele