Tööstussektori kasvu ohustab halvenenud ekspordi väljavaade

Energiatootmise kasvu põhjustas soojatootmise tugev tõus, samal ajal kui elektritootmine vähenes. Languses oli eelkõige mittetaastuvatest allikatest toodetud elekter (elektrihinna tootmiskulusid mõjutas süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnatõus). Samas, elektrit toodeti rohkem, kui tarbiti.

Kuigi töötleva tööstuse tootmismahukasv aeglustus, oli see esialgsetel andmetel Euroopa Liidu esimese veerandi tugevama hulgas. Töötleva tööstuse tootmismaht aeglustus möödunud aastal enamikes EL liikmesriikides. Domineeriva panuse Eesti töötleva tööstuse tootmismahu kasvu andis eelmisel aastal elektroonikatööstus. Samuti aitasid selle tööstusharu kasvule rohkem kaasa veel puidutööstus ja õlitoodete tootmine. 23 töötleva tööstuse tegevusalast olid aga 9 languses – nende hulgas oli kõige suurema negatiivse mõjuga elektriseadmete tootmismahu vähenemine.

Valdavalt kodumaist toorainet kasutav puidutööstus on olnud üheks tugevamaks tööstuse tootmismahu kasvu toetajaks juba pikka aega. Sellesse tegevusalasse on viimastel aastatel tehtud ka palju investeeringuid. Elektroonikatööstus ekspordib enamuse oma toodangust ning selle tootmismahu muutused on pikemal ajateljel olnud ja ilmselt ka jäävad võrdlemisi ebaühtlaseks. Õlitoodete tootmismahu tugeva kasvu taga on olnud maailmaturul naftahindade tõus kuni möödunud aasta oktoobri alguseni. Meie hinnangul sel aastal maailmaturul naftahindade tõus pidurdub, mis võib omakorda aeglustada ka õlitoodete tootmismahu kasvu Eestis.

Töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe osakaal on küll suur (67% kogukäibest), kuid nende käive koduturule kasvab ekspordist kiiremini. Kuigi töötleva tööstuse ettevõtted suurendasid möödunud aastal oma käivet kodumaisele turule kiiremini kui ekspordiks (vastavalt 8 ja 5%), oli ekspordikäibe rahaline kasv siiski oluliselt suurem. Eksport ei ole mitte ainult võimalus ettevõtetel oma käivet suurendada, vaid parandada ka tootlikkust. Mida lähemal on ettevõte eksportimisele, seda suurem on tal võimalus tootlikkust tõsta. Seevastu, ettevõtetel, kes müüvad otse lõpptarbijale, on tootlikkus eksportivatest ettevõtetest keskmiselt madalam. Eesti Arenguseire Keskuse tellitud uuringu järgi ekspordivad Eestis otse 29% ettevõtetest ja 80% on kahe tehingupartneri kaugusel.

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv möödunud aastal aeglustus, kuid selle tööstusharu lisandväärtuse kasv on hoopis kiirenenud. See tähendab, et töötleva tööstuse ettevõtted suutsid oma toodangut suurendada siiski kiiremini, kui tootmissisenditele minevaid kulusid (siia hulka ei käi tööjõukulud). Möödunud aasta esimese kolme kvartali andmed näitavad, et töötleva tööstuse kasum suurenes ja kasumi osakaal käibes on paranenud. Kuigi tootlikkuse kasv on esialgsetel andmetel aeglustunud, oli selle kasv möödunud aastal siiski võrdlemisi tugev ja sarnane tööjõukulude tõusuga.

Kuigi tööstusettevõtete kindlustunne on nõrgenemas, on see jätkuvalt viimase seitsme aasta tugevaim. Samas on ettevõtete hinnang eksporditellimustele ja -võimalustele lähikuudel halvenenud. Lisaks on halvenenud hinnang oma konkurentsivõimele nii kodu- kui välisturul. Eesti kümnest suuremast kaubanduspartnerist ootame sel aastal majanduskasvu aeglustumist seitsmes. See tähendab aga välisnõudluse nõrgenemist, mis võib halvendada meie ettevõtete ekspordivõimalusi. Kuigi sisenõudlus on tugev, ei kompenseeri see nõrgemat välisnõudlust. Ettevõtete käibekasvu võimalik aeglustumine suurendab riske eelkõige madala tootlikkuse ja kõrgete tööjõukuludega