Finantskonsultant Monika Urva oponeerib arvamusele, et Eesti tööstuste tootlikkus on piinlikkust tekitavalt madal.
Allhanketöö pakkuja tahaks alati saada odavaimat hinda ega kohku kindlasti hinnaläbirääkimistel rõhutamast tootlikkuse tõstmise vajadust madalama hinna saavutamiseks. Mida tuleks allhankijal liigse piinlikkuse tundmise vältimiseks silmas pidada?
Esiteks, kui meile annab hinnangu välispartner, siis peame mõistma kellega meid võrreldakse. Sageli kiputakse seda tegema oma mõõdupuu järgi, ehk meid võrreldakse arenenud Euroopa tööstusriikidega (näiteks Skandinaaviaga, kuhu liigub suur osa tööstusettevõtete ekspordist), mitte aga meile sarnaste Läti või Leedu ettevõtetega. Tuleb aru saada, et mahud, mida suurriikide turgudel toodetakse, on mõõtmatult suuremad meie keskmise alltöövõtja omadest. Suurtel turgudel rakendub mastaabiefekt (näiteks tehas töötab kolmes vahetuses seitse päeva nädalas, kaupleb toorainele parema hinna jne), mis automaatselt mõjutab tootlikkust.
Teiseks, kuna Eestis on võrreldes Euroopa arenenud tööstusriikidega madalam palgatase, siis tellitakse siit tooted, mille valmistamine vajab suuremal mahul inimtööjõudu. Need võivad olla kas keerukad detailid, mida ei ole võimalik seeriatootmises otsast lõpuni masinatega toota, või tellimuspõhised ja reeglina väiksemamahulised tootepartiid. Kui esimeste puhul kulub töötajate aeg otseselt tootmisprotsessis, siis tellimuspõhiste partiide puhul kulub aega nii tootmise ümberhäälestamisele kui ka tootmistellimuse ettevalmistamisele – jooniste kooskõlastamisest tootmistellimuse koostamise ja tootmistöötajate instrueerimiseni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele