14. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiina devalveerimine tõstab rauamaagi hinda

33. nädala börsiuudised: Hiina devalveerimine aitas rauamaagil tõusta; vase hind ei oska suunda võtta; nafta hinnad jätkavad langust; kulla nõudlus 6 aasta madalaim.

Hiina devalveerimine aitas rauamaagil tõusta

Hiina devalveeris sellel nädalal jüaani kaks korda, mis viis rauamaagi hinna neljapäeval viie nädala kõrgema tasemeni. Arvatakse, et nõrgem valuuta aitab maailma suurimal tootjal turgutada teraseeksporti.

Rauamaagi hind tõusis nädalaga 1,1 protsenti 57,02 dollarini tonnist. Daliani toorainete börsil kasvas hind jüaanides ainuüksi neljapäeval 4 protsenti 388,5 jüaanini.

Rauamaak on terasetootmise tähtsaim tooraine ning suurte kaevandajate jaoks nagu BHP Billiton ja Rio Tinto, võtmetähtsusega. Juulis saavutatud põhjast (44,1 dollarit) on tooraine rallinud juba üle 25 protsendi.

„Kui Hiina jätkab terase ekspordi kasvatamisega, siis see tähendab, et tootmine suureneb ja rauamaaki on juurde vaja,“ ütles maaklerfirma CLSA.

Sellele vaatamata on rauamaagi turul suur ülepakkumine, mis võib hinnad uuesti kukkuma panna.

Alumiiniumi hinda survestab jätkuvalt Hiina, kes on teatanud, et üleliigset alumiiniumi hakatakse eksportima ülejäänud maailmale. Riigi alumiiniumitoodang on viimase aasta jooksul kasvanud lausa 18 protsenti 2,8 miljoni tonnini.

Nädala jooksul kukkus alumiiniumi hind 0,4 protsenti 1589 dollarini tonnist.

Vase osas ei oska turud seisukohta võtta. Elektrikatkestused, streigid, üleujutused, põuad ja ka maagi kvaliteedi langus tähendavad, et vase pakkumine kitseneb, mis võib turudefitsiidi tekitada oodatust varem. Samas valitseb hetkel jätkuvalt ülepakkumine.

See kajastus ka selle nädala hinnas, mis püsis suurema osa ajast sisuliselt samal tasemel. Nädalaga tõusis vase tonnihind 0,9 protsenti 5189 dollarini.

Nii tina kui ka nikli hinnad odavnesid 2,4 protsenti – vastavalt 15 125 ja 10 600 dollarini tonnist.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) teatel käib nafta ületootmine veel terve järgmise aasta, mistõttu jätkab nafta hind langust.

Nafta hinnad jätkavad langust

Tänavu teises kvartalis ulatus nafta ületootmine 3 miljoni barrelini päevas, mis on 17 aasta kõrgeim tase. Nafta hind on seetõttu kukkunud juba kuue aasta madalaimale tasemele.

IEA prognoosib, et rekordilisele tasemele jõudnud tootmine kasvab veel edasi. Seda ei korva ka tänavune nõudluse kasv ega OPECi väliste riikide toodangu kahanemine tuleval aastal. Naftavarud ei vähene vähemalt 2016. aasta viimase kvartalini. Kui Iraanile kehtestatud naftaekspordi sanktsioonid peaksid selle aasta lõpus reaalselt kehtivuse kaotama, siis võib varude vähenemine lükkuda veelgi kaugemasse tulevikku, teatas agentuur.

„Kuigi tasakaalustumisprotsess on alanud, siis kestab see veel kindlasti terve järgmise aasta, mis tähendab, et globaalsed varud aina kuhjuvad,“ märgiti IEA raportis.

WTI toornafta hind kukkus 4 protsendi võrra ja barrel maksab 42,88 dollarit.

Brent toornafta kukkus 0,44 protsenti ja barrel maksab 49,36 dollarit.

Sellel nädalal selgus, et OPECi tootmine kasvab. Lisaks püsib USA toodang enneolematult kõrgel ja Hiina nõudlus nafta järele langeb. Juuli keskpaigas jõudis ka Iraan lääneriikidega kokkuleppele, et riigi naftaekspordile kehtestatud sanktsioonid võivad aasta teises pooles lõdveneda.

Selle aasta teises pooles toodetakse 1,4 miljonit barrelit päevas rohkem naftat kui tarvis. Tuleval aastal peaks see langema 850 000 barrelini päevas, prognoosib EIA.

Nõudlus kulla vastu 6 aasta madalaim

World Gold Council teatas, et nõudlus kulla järgi on kukkunud kuue aasta madalama tasemeni.

Nõudluse langusest umbes poole moodustasid kaks suurimat tarbijat – Hiina ja India. Kokku oli nõudlus teises kvartalis 914,9 tonni.

Kulla hinda on sellel aastal madalamale surunud tugev USA dollar ja spekulatsioonid, et Föderaalreserv hakkab juba sellel aastal intressimäärasid tõstma.

Samas on Euroopas nõudlus hoopis suurenenud. Kuigi Euroopa investorite ostud ei ole olnud piisavalt suured, et hinda üles viia, on kulla vastu huvi Kreeka kriisi tõttu kasvanud.

World Gold Council raportist selgub, et Saksamaa börsil kaubeldavatesse kullafondidesse toimus esimeses ja teises kvartalis raha netosissevool.

Kuld jõudis sellel nädalal tänu Hiina devalveerimisele siiski kolme nädala kõrgema tasemeni – 1123 dollarini untsist.

Neljapäeval hind veidi taandus, aga eelmise nädalaga võrreldes lõpetas kuld üle 2 protsendi kõrgemal. Untsihind on 1114 dollarit.

Plaatina untsihind on 991 dollarit ja palladiumi hind on 620 dollarit.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077