19. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kujuneb elektrihind börsil?

Elektrihind börsil muutub iga päev ja kujuneb iga tunni nõudluse ja pakkumise tulemusena. Kui tarbimise kasv või kahanemine sõltub suuresti kella- ja aastaajast, siis mis mõjutab pakkumist ehk elektrienergia tootmist

Elektrijaamad jagunevad laias laastus kaheks:

1. jaamad, mis tagavad baasvõimsuse ja toodavad kõige odavamat elektrienergiat,2. ülejäänud jaamad, mis lülitatakse sisse vaid juhul, kui nõudlus elektri järele suureneb.

Baasvõimsust (elektrikogust, mis igal juhul ära tarbitakse) tagavaid jaamu käitatakse elektri ning sooja nõudlustasemest lähtuvalt katkematult. Näiteks võib siinkohal tuua põlevkivil töötavad koostootmisjaamad Narvas või maagaasil töötav, samuti elektrit- ja sooja koos tootev, elektrijaam Riias.

Katmaks ära kogu turu elektrivajaduse tuleb baasjaamade tootmistasemele juurde arvestada elektrienergia nõudlus, mis pidevalt muutub ja mida ei ole alati võimalik täpselt ennustada. Öösiti on see väiksem, hommikuti suurem. Samuti mõjutab elektrienergia nõudlust sooja ja külma ilma vaheldumine.

Suurenenud nõudluse katteks on olemas eraldi jaamad, mis toodavad elektrienergiat kallimalt ning mida seetõttu käitatakse harvem. Need on näiteks päikseelektril või õlil töötavad kondensatsioonijaamad ning gaasiturbiin- ja diiselelektrijaamad. Kui elektritarbimine kasvab, kaetakse lisanõudlus järk-järgult kallimate elektrijaamade arvelt. Seetõttu on sel ajal, kui elektrienergia nõudlus on kõige suurem või kui see on saavutanud ööpäeva tipptaseme, ka selle hind kõrgem. Vt. Nord Pool Spot elektribörsi hinnakujunemise teooria joonist, mis näitab, et mida suuremat elektrivajadust on vaja katta, seda kallima omahinnaga jaamasid on tarvis porfelli kaasata. Elektribörsi iga tunni nõudluse ja pakkumise ristumisel tekib ka vastava tunni elektrihind.

Börs kajastab kõige objektiivsemalt elektrienergia hindu ning omab ülevaadet elektrijaamade tõhususe näitajatest. Eelnevalt kirjeldatud mehhanismid määravad ka konkreetse börsihinna. See printsiip on hetkel kõige objektiivsem hinna määramise viis.

Elektribörsi hind on kõige objektiivsem jättes kogu hinnariski ettevõtja kanda.

Elektrienergia börsil Nord Pool Spot, mis tegutseb Baltikumis ja kus müüb elektrienergiat ka Latvenergo, on olemas kindlad protseduurid (nt turuseire), mis tagavad, et hindadega ei toimuks manipulatsioone. Trahvid on väga karmid ja viimastel aastatel ei ole fikseeritud juhtumeid, kus keegi oleks elektrienergia hindadega manipuleerinud.

Miks elektrienergia lõpphind börsil ühtlustub? Kui tõhusamad elektrijaamad suudavad toota odavamalt ja vähemtõhusad kallimalt, siis tekib küsimus, miks elektrienergia lõpphind börsil ühtlustub.

Seda aga seetõttu, et igal jaamal on oma püsikulud (personal, amortisatsioon jne) ja muutuvkulud (tootmisressurss, millest elektrit toodetakse). Kuigi tõhusamatel jaamadel – tuule-, hüdro- ja aatomielektrijaamadel – võivad muutuvkulud olla madalad, on nende püsikulud seevastu kõrged. Tootjad hindavad börsil müügipakkumusi tehes vaid tootmise muutuvkulusid. Kulude püsiva osa saavad nad tagasi siis, kui hind kerkib.

Elektrihind börsil on pidevas muutumises ja järgib tasakaalustatult ja kontrollitult turu kõikumisi ning arvestab nendega. Kõige objektiivsem elektrituru hind kujuneb börsil üks päev ette ja seega on võimalik osta elektrit muutuvad hinnaga kas või iga päev. Elektrihinna fikseerimisel saavutavad ettevõtted kindluse tuleviku osas, et turuhinna tõustes ei pea rohkem maksma, kuid jääb ka võimalus, et turuhinna alanedes jäädakse ilma potentsiaalsest soodsama hinna võimalusest. Tulevikku aga keegi täpselt ei ennusta ja seega teeb riskide ja võimaluste hindamisel valiku iga ettevõtja ise.

 

 

 

Raivo Videvik

Latvenergo Kaubandus OÜEesti müügiosakonna juht

Autor: Elektrum Eesti elektrituru blogi

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077