Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Segadused gaasituru ümberkorraldamisega
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud maagaasiseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette gaasi ülekandevõrgu omandilise lahutamise Eesti Gaasist. Vabariigi Valitsus arutab eelnõud 5. jaanuaril.
Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov leiab 7.12.2011 Äripäevas ilmunud artiklis „Võrgu müük ei too konkurentsi,“ et Eesti Gaasi lõhkumine viisil, kus torustikud tuleb sunniviisiliselt hiljemalt aastaks 2015 ära müüa, on läbimõtlemata samm. Gaasifirma juht juhib tähelepanu sellele, et Eesti ei peaks nii kardinaalselt lõhkuma toimivat süsteemi kuni puudub gaasiühendus teiste Euroopa riikidega. Eesti Gaasi ettepanekul võiks alustada sõltumatu ülekandesüsteemi operaatori (ITO) mudeliga ja edasi liikuda koos turu arenguga.
Jättes kõrvale vaidluse selle üle, kas Eestile oleks kasulikum kasutada maagaasi direktiivis ettenähtud eriõigust ülekandevõrgu omandilist lahutamist mitte läbi viia, tasub tähelepanu juhtida eelnõu puudustele, mis võivad lõpptulemusena seada löögi alla nii riigi poolt muudatuste õigustusena välja toodud varustuskindluse ja energiajulgeoleku argumendid kui põhjustada asjatut ressursi raiskamist.
Sissejuhatuseks lühidalt veel praegu valitsevast olukorrast. Eesti gaasisüsteemi süsteemihalduriks on AS EG Võrguteenus (Eesti Gaas AS-i 100%-lises omandis olev tütaräriühing), kes tegutseb samaaegselt nii süsteemihaldurina kui ka võrguettevõtjana - maagaasi ülekandja ja jaotajana. Ülekandevõrgu omanik on gaasi müüja Eesti Gaas AS, kes rendib ülekandevõrku süsteemihaldurile AS-le EG Võrguteenus. Eesti Gaasi omanikeringi kuuluvad lisaks väikeaktsionäridele suuraktsionäridena Gazprom (37%), E.ON (33,66%), Fortum (17,7%) ja Itera (9,9%).
Kriitikatule all oleva maagaasiseaduse eelnõu eesmärgiks on saavutada olukord, kus gaasi ülekandevõrgu süsteemihaldur:
• omab ise gaasi ülekandevõrku ja• on gaasi müüjast/tootjast sõltumatu.
Selline muutus nõuab laias laastus kahte suuremat ümberkorraldust:
• ülekandevõrgu omaniku vahetumist (praegu kuulub ülekande võrk gaasi müüjale, kuid peaks tulevikus kuuluma süsteemihaldurile endale) ja• süsteemihalduri juhtimise ümberkorraldamist viisil, kus otsest ega kaudset kontrolli süsteemihalduri üle ei teostaks tootja ega müüja (praegu teostab otsest kontrolli gaasi müüja Eesti Gaas ja kaudset kontrolli suuraktsionäridest energia tootjad ja müüjad).
Seaduseelnõu probleem nr 1: Eelnõu ei sisalda maagaasi direktiivi olulist nõuet välistada süsteemihalduri üle ka elektri tootja/müüja kontroll.
Maagaasi direktiivi artikli 9 lõige 3 näeb nimelt ette, et ülekandevõrgu süsteemihaldurit ei või otseselt ega kaudselt lisaks gaasi müüjale/ tootjale kontrollida ka elektri müüja / tootja. Sama põhimõte tuleneb ka elektri siseturu direktiivi artikli 9 lõikest 3, mis välistab gaasi müüja / tootja kontrolliõiguse elektrivõrgu süsteemihalduri üle. Nii maagaasi kui elektri siseturu direktiivide mõte on saavutada olukord, kus ei elektri ega maagaasi tootjad / müüjad otseselt ega kaudselt kontrolliks ülekandevõrke.
Nii maagaasiseaduse eelnõu 15 (2) lg 1 kui ka elektrituruseaduse eelnõu § 18 (1) lg 1 piiravad süsteemihalduri kontrollijate ringi üksnes kas gaasi või elektri müüjate / tootjatega. Mõlemad seaduseelnõud vaatavad mööda direktiivide kohustuslikust nõudest tagada ka see, et elektri tootjad/müüjad ei kontrolliks gaasivõrgu süsteemihaldurit ja vastupidi, et gaasi tootjad/müüjad ei kontrolliks elektrivõrgu süsteemihaldurit.
Selline puudus seadustes võiks näitlikult tähendada seda, et gaasi ülekandevõrgu omanikuks ja süsteemihalduriks võiks saada Eesti Gaasi asemel elektri müüja Eesti Energia. See on aga otseses vastuolus energiaturu reformi ideega.
Hetkel kuum
Seaduseelnõu probleem nr 2: Gaasi ülekandevõrgu mitmekordne võõrandamine.
Ajakirjanduse veergudel on läbi jooksnud ülekandevõrgu võõrandamise kohustusliku tähtajana hiljemalt 1. jaanuar 2015, kuid seaduse eelnõus on kirjas veel üks varasem tähtaeg, kus praegune võrgu omanik tuleb välja vahetada.
Nimelt võib eelnõu § 48 (4) lg 2 kohaselt 2013. aasta 1. jaanuarist gaasi ülekandeteenust osutada ettevõtja, kes omab ülekandevõrku. Süsteemihalduri juhtimise ümberkorraldamiseks on täiendavalt aega 1. jaanuarini 2015. Kuna praegu ei ole ülekandeteenuse osutajast AS EG Võrguteenus ülekandevõrgu omanik, vaid üksnes rentnik, siis selleks, et eelnõu kohaselt saaks AS EG Võrguteenus jätkata peale 1.1.2013 ülekandeteenuse osutamist, tuleks Eesti Gaasil ülekandevõrk 1.jaanuariks 2013 võõrandada AS-le EG Võrguteenus. Vastasel juhul ei vasta süsteemihalduri tegevus enam seadusele.
Teist korda tuleks ülekandevõrk võõrandada aga Eesti Gaasi kontsernist välja juhul, kui hiljemalt 1. jaanuariks 2015 ei ole suudetud süsteemihalduri juhtimist ümber korraldada selliselt, et otsest ega kaudset kontrolli AS EG Võrguteenus üle ei teostaks enam tootjad ega müüjad.
Moonika Kukke
Advokaadibüroo GLIMSTEDTEnergiaõiguse advokaat
Autor: Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Enimloetud
1
4
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele