12. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õiguslikus mõttes on uue tehnoloogia ettevõttesse ostmise korral tegemist tehnoloogiat kaitsvate intellektuaalomandiõiguste (patent, kasulik mudel, oskusteave, autoriõigused) omandamisega, mille käigus tehnoloogia omanik loovutab intellektuaalomandiõigused tasu eest omandavale ettevõtjale. Tehnoloogia ettevõttesse litsentsimine tähendab aga, et ettevõtja sõlmib litsentsilepingu tehnoloogiat kaitsvate intellektuaalomandiõiguste omanikuga ja saab tehnoloogia enda lepingulisse kasutusse litsentsilepingus sätestatud tingimustel teatud ajaks. Kumma suuna huvitatud ettevõtja uue tehnoloogia saamiseks valib, sõltub alati ühest küljest ettevõtja täpsetest eesmärkidest, mida ta uue tehnoloogia abil saavutada soovib, ning teisest küljest turul pakutavast tehnoloogiate valikust ja teise poole (tehnoloogia omaniku) soovidest.

Igaüks, kes plaanib ettevõttesse uue tehnoloogia kaasamist, peab seetõttu otsustamisprotsessis leidma enda jaoks vastuse järgmistele küsimustele. Vastus nendele küsimustele annab teile vihje, kumb suund võiks teile sobida: kas te peaksite oma tähelepanu pöörama tehnoloogia litsentsilepingu või tehnoloogia omandamise lepingu läbirääkimisele.

Tehnoloogia ettevõttesse toomise plaani vaatlemine selle tabeli abil võib anda esialgse suuna, kas te peaksite hakkama tõsisemalt mõtlema litsentsilepingu läbirääkimistele või peaksite valmistuma hoopis selleks, et suunata jõud tehnoloogia omandamise lepingu sõlmimisele. Nagu ikka on olemas palju „halle“ vahepealseid variante nagu näiteks:

• tehnoloogia litsentsileping, milles on sätestatud litsentsisaaja õigus omandada tehnoloogia intellektuaalomandiõigused pärast mõneaegset litsentsi alusel kasutamist, kui tehnoloogia on järele proovitud ja kindlus olemas, et tehnoloogia on see, mida litsentsisaaja vajab;• ainulitsentsileping, mis tagab teatud perioodiks ainuõiguse tehnoloogia kasutamisel, kuid ei sarnane seotuse mõttes tehnoloogia omandamise lepinguga ja veel palju teisi.„Hallid“ variandid on sarnased rätsepaülikonnale, mida saab mõõta ja valmis teha konkreetse ettevõtja „mõõte“ arvestades. Kui tabelis esitatud puhtad variandid ei sobi, on alati võimalik teha valik mitmepalgelisema lepinguvariandi kasuks.

Piret Luiga,

Advokaadibüroo TARK GRUNTE SUTKIENE vandeadvokaat

Autor: Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene õigusblog