Kiibitootjad panustavad Euroopale ja USAle

Hiljuti Rootsis Lundis sõlmitud koostööleppega ühendavad Balti- ja Skandinaaviamaad jõud kiibitehnoloogiate arendamisel. Eesti poolt kuulub partnerite sekka kompetentsikeskus KIIP, mille eesmärk on viia kodumaine elektroonikasektor järgmisele tasemele.

Eesti elektroonikatööstus alustab 2026. aastat kahetiste tunnetega - eelmine aasta tõi ajaloo suurima käibenumbri, kuid ees ootab heitlik eksportturg. Kas süsteemne koostöö riigiga ja fookus kaitsetööstusele suudavad hoida mullu sügisel saavutatud kasvutempot, küsib värskes Infopanga elektroonikatööstuse kvartaliraportis Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk.

Eestis käivitati juunis kiibitehnoloogia kompetentsikeskus, mille eesmärk on tugevdada kohalike ettevõtete võimekust kiipide arendamisel, rahvusvahelises koostöös osalemisel ja uute toodete turule viimisel. Hiljuti avati ka avalik teabe- ja koostööplatvorm Kiip.ee.

Kui viimastel aastatel on Euroopa tehnoloogiapoliitikas räägitud peamiselt kiipidest, siis Saksa elektroonikatööstuse juhid tõstavad nüüd esile järgmise nõrga koha: trükkplaadid, substraadid ja elektroonikamaterjalid. Ilma nendeta ei tööta ka kõige võimsam kiip.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.