Paljud muude probleemide kõrval takistavad Eesti tööstuse konkrentsivõimet ka näiteks aastatepikkused loamenetlused, mis peletavad investoreid ja panevad kohalikud ettevõtjad sundseisu, hoiatas Soraineni vandeadvokaat ja tööstusvaldkonna juht Piret Schasmin intervjuus Tööstusuudistele. Schasmin märgib, et aeglane asjaajamine on otsene riskikoht ajal, mil globaalne ebakindlus sunnib ettevõtjaid tegema kiireid ja kaalutletud otsuseid.

- Soraineni vandeadvokaat Piret Schasmini tõdes, et Eesti tööstuse suurim vaenlane on meie enda suutmatus ajaga kaasas käia.
- Foto: Raul Mee
Piret Schasmini hinnangul on Eesti õiguskeskkonnas tekkinud olukord, kus ambitsioonikad plaanid põrkuvad ametkondliku aegluse vastu. See ei puuduta vaid üksikuid suurprojekte, vaid on süsteemne probleem, mis vajab poliitilist julgust ja protsesside kiirkorras moderniseerimist. „Eesti üheks suureks probleemiks ongi see, et kui siia tahetakse tulla mõnda uut tööstust rajama või siis olemasolevat laiendada, siis tegelikult need loamenetlused võtavad väga palju aega,“ nentis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Planeerimisseadus võimaldab planeeringu koostamise korraldajal ja planeeringust huvitatud isikul sõlmida kokkuleppe avalikult kasutatava taristu, näiteks tänava, väljaehituseks, selgitab advokaadibüroo Walless vandeadvokaat ning planeerimis- ja ehitusõiguse nõunik Angela Kase.
Advokaat: põhjus on ka ametnike järjepidevuse puudus
Tallinnas põhjustab detailplaneeringute menetluste seadusega lubatud tähtaegade mitmekordseid ületamisi tihti just ametnike järjepidevuse puudus, kirjutab advokaadibüroo Walless vandeadvokaat ning planeerimis- ja ehitusõiguse nõunik Angela Kase.
Eesti tehnoloogiaettevõtted ja idufirmad võivad oma tooteid ja tarkvaralahendusi arendades üllatusega avastada, et nende eksportimiseks on vaja eriluba, kuna tegemist on tehnoloogiaga, mida saab lisaks tsiviilotstarbele kasutada ka sõjas, kirjutab advokaadibüroo Hedman advokaat Vladislav Linko.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.