Turbatööstus päästis tehased rekordimpordiga, kuid kardab maksutõusu mõju toiduahelale
Mullune vihmane suvi sundis Eesti turbatootjaid ulatuslikult toorainet importima, et hoida töös kohalikud väärindamistehased ja täita ekspordilepingud. Samal ajal valmistab sektorile üha suuremat muret kavandatav kaevandamistasude järsk tõus.
Eesti turbatootmise tänavune hooaeg on kujunenud viimaste aastakümnete üheks kehvemaks. Pikalt kestnud vihmaperioodide tõttu on peaaegu lõpusirgele jõudnud hooajal suudetud Eestis toota vaid 25% tavapärasest. Tootjate sõnul paneb see surve alla Euroopa taimekasvatuse ja toidujulgeoleku.
Tartu ja Tallinna ülikooli koostöös valminud Eestis kaevandatud turba kasutamise uuringust selgub, et Eesti turbatoodangu süsinikuheide on seni arvatust oluliselt väiksem. Varasemate andmete põhjal on Eesti riik üle hinnanud oma kliimamõju, mis põhjustas kahjulikke majandusotsuseid ja suurendas ka ELi potentsiaalse trahvi summat, teatab Turbaliit.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab turbaliit.
Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.
Kodumaine lihatoodete tootja Matsimoka investeeris uude pakkeliini, et tulla toime kiiresti kasvanud nõudlusega ja muuta tootmine tõhusamaks. Multivaci tarnitud seade vähendab käsitööd, hoiab kokku pakendikulusid ning jätab ettevõttele võimaluse tootmismahu kasvades liini veelgi automatiseerida.