Utilitase juht: Eesti energiasüsteemi suurim kitsaskoht on tootmisvõimsuste ja oskuste defitsiit
Eesti energiasüsteemi jaoks oli 2025. aasta üks märgilisemaid sündmusi elektrivõrgu edukas desünkroniseerimine Venemaa sagedusalast ja liitumine andri-Euroopa süsteemiga. Eenergeetikakontserni Utilitas juht Priit Koit peab seda oluliseks verstapostiks nii energeetika kui ka riigi laiemas kriisivalmiduses.
Utilitase juht Priit Koit peab energeetikasektori 2025. aasta oluliseimaks sündmuseks Eesti edukat lahtiühendamist Venemaa energiasüsteemist.
Foto: Liis Treimann
„See oli hästi pingeline töö ja ettevalmistus kestis kuus kuni kaheksa kuud. Mitte ainult elektrivõrgus, vaid tegelikult vaatasid kõik osapooled üle oma kriisiplaanid ja varutoitelahendused,“ ütles Priit Koit Tööstusuudistele antud intervjuus. Tema sõnul olid protsessi kaasatud ka kaugküttevõrgud ning kohalike omavalitsustega vaadati üle koostöömudelid. „See oli väga hea treening. Saame tulevikku palju kindlamalt edasi minna.“
Ettevõtted kavandavad tehaselaiendusi, tootearendusi ja protsesside parendamisi, selgus saates „Tööstusuudised eetris“ kõlanud seitsme tööstusjuhi intervjuudest, mis on salvestatud novembri keskel konverentsil „Tööstuse äriplaan 2026“.
„Tööstus pole lihtsalt majandusharu – see on riigi selgroog,“ ütleb Utilitase juhatuse esimees Priit Koit, kes valiti Aasta Tööstur 2025 finaalikolmikusse. Kodumaisest tööstusest, aga ka Utilitase lähiaja plaanidest rääkis Koit intervjuus Äripäeva raadiole.
Tallinnas Väo energiakompleksis valmib tänavu sügiseks Eesti suurim soojussalvesti. Utilitase rajatav 1100 megavatt-tunnise mahutavusega salvesti aitab tasakaalustada ööpäevast energiatootmist, parandada kaugküttesüsteemi varustuskindlust ja vähendada fossiilkütuste kasutust.
Tootmises ei määra kiirust enam ainult masinad, vaid see, kui kiiresti ja täpselt liiguvad andmed. Kui info ei jõua õigel ajal õigesse kohta, muutub ka kõige paremini üles ehitatud protsess ebaefektiivseks.