Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatele terendab kuni paarisaja miljoni eurone kohustus investeerida vee-ettevõtete reoveepuhastitesse, paari aasta pärast jõustuv muudatus kaevati juba Euroopa Kohtusse.

- Ravimitootjad peaksid direktiivi järgi katma lõviosa neljanda puhastusastme juurutamisega seotud kulud, esialgu Tallinna ja Tartu reoveepuhastites, võib-olla mujalgi.
- Foto: Andras Kralla
Ravimitootjate Liidu juhi
Riho Tapferi sõnul
on direktiiviga tekitatud palju ebaselgust ja nende hinnangul on kohustuste jagamisel väga tugev riive,
kirjutab Äripäev. “Sisuliselt ravimikarbikestega peab maksma kinni vee-ettevõtjate investeeringud puhastussüsteemide ehitamiseks ja igal aastal ka nende ekspluatatsioonikulud.”
Kliimaministeeriumi veeosakonna veeteenuse valdkonna juhi Katrina Langi selgitusel tuleb asulareovee puhastamise direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta 2027. aasta juuli lõpuks. Sellega pannakse tootjad “saastaja maksab”-printsiibiga vastutama mikrosaasteainete eemaldamiseks vajaliku puhastusastme eest.
“Praegu on leitud, et mikrosaasteainete peamised allikad on asulareovees ravimite ja kosmeetikatoodete jäägid,” ütles Lang. Seetõttu peavadki just ravimi- ja kosmeetikatootjad koonduma 2028. aasta lõpuks tootjavastutusorganisatsiooni ja koguma raha selleks, et reoveepuhastitesse saaks rajada neljanda puhastusastme ja katma nende tegevuskulud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
TBD Biodiscovery on tegelenud ravimainete arendamise, tootmise ning tehnoloogiatega enam kui 15 aastat, arenedes üha rohkem farmaatsiaettevõtteks. Sisulise tegevuse muutumine üha rohkem farmaatsiakesksemaks muudab ettevõtte nime TBD Pharmatechiks.
Kui veel kevadel oli geneeriliste veterinaarravimite tootja Interchemie Werken De Adelaar Eesti mures, et Ravimiametil võtab müügilubade menetlemine liiga kaua aega ning otsustas seetõttu oma uue tehase Eesti asemel Leetu ehitada, siis tänaseks on olukord muutunud.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.