Eesti kapitalil põhinev tehnoloogiaettevõte Meridein Grupp plaanib rajada Baltimaade suurima droonide tootmistehase, mille päevane tootmisvõimekus ulatuks kuni 2000 droonini. Ettevõtte eesmärk on alustada tootmist 2026. aasta esimesel poolel.
Merideini arendusjuht Eduard Vainu usub, et droonitehase tootmisvõimekus saab juba järgmisel aastal olema 2000 drooni ööpäevas.

Seotud lood

Intervjuu
  • 17.04.25, 11:10
SUUR LUGU | Milremi asutaja Kuldar Väärsi juhib ettevõtet poole miljardi poole: “Suur hüpe toimub just 2025”
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Kaitsetööstusfirma Milremi asutaja ja juht Kuldar Väärsi keskendub praegu ettevõtte pikaajalisele strateegiale ja valmistab ette viie aasta pikkust arengut. “Aastal 2030 oleme globaalne liider maismaarobootika terviklahenduste turul,“ märgib tippjuht, kelle sõnul on just 2025. aasta ettevõtte jaoks murranguline.
Uudised
  • 27.02.25, 09:14
Eesti kaitsetööstusklaster soovib rajada Balti Droonimüüri
Eesti kaitsetööstusettevõtteid ühendav kaitsetööstusklaster tuli välja viit riiki hõlmava Balti Droonimüüri kontseptsiooniga. Algatajate hinnangul oleks vajaliku tehnika tootmine ja rakendamine võimalik suhteliselt kiiresti.
Uudised
  • 24.03.16, 09:46
Eesti droonitootja Threod Systems sõlmis USA ettevõttega koostööleppe
Eesti droonitootja Threod Systems ning USA valitsusele droonioperatsioonide juhtimise teenust pakkuv operaatorfirma MAG Aerospace sõlmisid koostöölepingu. MAGist saab ühtlasi Threod Systemsi toodete volitatud edasimüüja USAs.
Intervjuu
  • 06.02.25, 08:09
Presidendilt teenetemärgi pälviv kaitsetööstur: meie sektorist tuleb Eestile mitu uut miljardifirmat
Eesti president Alar Kariselt saab riikliku teenetemärgi tänavu ka kaitsetööstuse edendaja ja ettevõtte DefSecIntel asutaja Jaanus Tamm, kes ütles pikas intervjuus Äripäeva raadios, et sellest sektorist tuleb Eestile lähikümnendil mitu uut miljardifirmat ehk ükssarvikut.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele