Tööstuskaupade eksport kasvas märtsis jõudsalt, kaubavahetuse puudujääk vähenes

Eesti 2024. aasta kaubavahetus jäi miinusesse, kuid ekspordi veduriks olid just keskmise suurusega ettevõtted, selgub statistikaameti värsketest andmetest. Suurima osa Eesti päritolu kaupade väljaveost andis töötlev tööstus, kus torkasid silma puit, elektriseadmed ning toidukaubad.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2 veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Suurima osa andsid elektriseadmete, puittoodete ja toiduainete eksport.

Kuigi läinud aasta lõpul kasvas kaupade eksport aastataguse perioodiga võrreldes 2% ja import 9%, vähenes aasta kokkuvõttes eksport 4% ja import 2%, selgub Statistikaameti värsketest andmetest.

Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.