Aastaga kasvas kõige rohkem Ida-Viru maakonna tehasejuhtide keskmine brutopalk, selgub statistikaameti andmetest.

- Kõrgeimat keskmist palka teenivad Pärnumaa tehasejuhid.
- Foto: Pixabay
Tehasejuhtide üleriigiline keskmine brutopalk kerkis 3. kvartalis aastaga 7,7%, selgub statistikaametilt Tööstusuudistele saadetud andmetest. Kui 2023. aasta 3. kvartlis teenisid tehasejuhid keskmiselt 3245 eurot kuus, siis tänavu samal ajal ulatus keskmine brutopalk juba 3496 euroni.
Tööstusuudised vaatleb tehasejuhtide bruto- ja mediaanpalku maakondade lõikes ning võrdleb Harju, Ida-Viru, Pärnu ja Tartu maakondade tehasejuhtide palku 3. kvartalis.
Kui tehasejuhtide üleriigiline keskmine brutopalk kerkis 3. kvartalis 7,7%, siis mediaanpalk kerki 9,4%. Kui möödunud aasta 3. kvartalis oli tehasejuhtide mediaantöötasu 2861 eurot, siis tänavu samal ajal ulatus sees 3130 euroni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurim palgatõus oli Ida-Viru maakonna tehasejuhtidel, kelle keskmine brutopalk kasvas aastaga 15,6% ehk 3089 euroni.
Tehasejuhtide keskmine brutopalk maakonniti:
Tehasejuhtide mediaanpalk maakonniti:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstusuudised.ee teeb põhjaliku ülevaate töötleva tööstuse 10 ametirühma mediaan- ja keskmistest palkadest 2024. aasta kolmandas kvartalis.
Kõrgeim töötasu on endiselt Pärnumaa tehasejuhtidel, kuid kiire palgahüppe on teinud ka Ida-Virumaa tehasejuhtide palk, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusuudised.ee tegi statistikaameti andmetest analüüsi. Luubi all oli statistikaameti andmetes esinev ametinimetus “tehasejuht” ning tema mediaan- ja keskmine palk 2024. aasta 1. kvartalis maakondade lõikes. Eesti tehaste juhtide üldine keskmine palk kerkis 1. kvartalis aastatagusega võrreldes 6,3%.
Tööstusuudised.ee teeb ülevaate, millised olid statistikaameti andmetel tööstussektori tehase juhtide mediaan- ja keskmised palgad 2023. aasta 4. kvartalis maakondade lõikes. Andmetest on näha, et tehasejuhtide riiklik keskmine palk kerkis mullu 4. kvartalis aastaga 8%.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.