Skeletoni investeering Eestisse vesinikutehnoloogia arenduskeskusesse ulatub 33,7 miljoni euroni, Euroopa Komisjoni loal antav riigiabi on 18 miljonit.
Skeleton Technologiesi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk.
  • Skeleton Technologiesi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk.
  • Foto: Jake Farra
Toetust kasutatakse vesinikuspetsiifilise teadus- ja arendustegevuse ning moodulite tootmisüksuse arendamiseks transpordisektoris. Riigieelarves on selleks planeeritud vahendid CO2 kvoodi müügi rahast. Skeleton kasutab toetust arenduskeskuse jaoks Eestis, ettevõtte koguinvesteering vesinikuarendusse on 33,7 miljonit eurot. Toetust antakse üle-euroopalise vesinikuprogrammi Hy2Move raames, kus osalevad lisaks Skeletonile tööstushiiud nagu Airbus, BMW ja Michelin.

Seotud lood

Uudised
  • 02.05.24, 15:26
Stargate Hydrogen kaasas 42 miljonit ja plaanib vesinikutootmise seadmete masstootmist
Rohevesiniku tootmise tehnoloogiat arendav Stargate Hydrogen kaasas rahastusvoorus 42 miljonit eurot, mille toel plaanib ettevõte alustada unikaalsel elektrolüüsitehnoloogial põhineva rohevesiniku toomisseadmete masstootmist.
Uudised
  • 28.05.24, 15:37
Arutelu: vesinikutehnoloogia võib avada Eestile uusi uksi, aga vaja on koostööd
Eestil on väga suur potentsiaal vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks, tõdevad ettevõtjad ja teadlased, kuid selleks peavad erinevad osapooled suutma koostööd teha.
Uudised
  • 03.05.24, 08:45
Elcogeni uus tehas valmib aasta pärast
Vesinikutehnoloogia ettevõte Elcogen ehitab Tallinna külje alla uue ligi 14 000-ruutmeetrise tehasehoone, kus algab kütuseelementide masstootmine.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele