Riigikogu arutas majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?“, mille aluseks oli konkurentsivõime ekspertkogu valmiv raport.

- Pilt istungisaalist näitab, et saadikute huvi majanduse konkurentsivõime vastu on leige.
- Foto: Erik Peinar/Riigikogu.
Majanduskomisjoni liige, kuni selle nädalani majanduskomisjoni esimehe kohal olnud sotsiaaldemokraat Priit Lomp rääkis, et teda ajendas ekspertkogu kokku kutsuma mure majanduse käekäigu pärast, aga selle kõrval ka soov suurendada Riigikogu rolli protsesside sisulisel eestvedamisel. „Konkurentsivõime küsimus on seda teravam, et mitmed viimastel aastakümnetel edu toonud tegurid, nagu odav tööjõud ja energia, ligipääs soodsale Vene-Valgevene toorainele, on ammendunud,“ tõdes ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Arenguseire Keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Majanduse veduriteks saavad olla vaid teenuste ja tehnoloogia eksport ning töötleva tööstuse arendamine, sõnas majandus- ja informatsiooniminister Tiit Riisalo majanduspoliitika plaani tutvustusel. Just nendesse valdkondadesse peab riik panustama, et tagada majanduse kahekordne kasv 2035. aastaks.
Võib suurima rõõmuga tõdeda, et kuuldused Eesti tööstuse enneaegsest surmast on selgelt liialdatud, ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo täna konverentsi Tark tööstus 2024 avakõnes.
Kiiresti muutuval energiamaastikul ei piisa üksnes ambitsioonist, sest üleminek peab olema ka tasakaalus ning realistlik. “Ühendada tuleb ambitsioon ja pragmaatilisus. Üleminek rohemajandusele on võimalik ainult siis, kui rohelised eesmärgid käivad käsikäes majandusliku loogikaga,“ ütleb FILTER Grupi tegevjuht Egert Killing ning kutsub kõiki, keda energiasektori tulevik puudutab, konverentsile.