Tarmo Soomere: tee teadusest tööstusesse on liiga keeruline

Eesti targa tööstuse riigi kuvand tuleb rohkem fookusesse võtta, usub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juht Kati Kusmin.

Euroopa riigid on kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete meelitamiseks käivitanud toetusprogramme, mis hõlmavad nii otseinvesteeringuid ja tootmiseks vajaliku maa tasuta eraldamist kui ka välistalentide värbamiseks soodsa poliitika kujundamist.

Eestis arendatud jätkusuutlikud tehnoloogiad pakuvad investoritele ja potentsiaalsetele klientidele suurt huvi, mida toetavad ka Euroopa Liidu järjest karmimaks muutuvad regulatsioonid.

12. – 13. märtsil sai Norras avalöögi rahvusvaheline ERASMUS+ koostööprojekt H2COVE, mille eesmärk on vesinikualaste oskuste tippkeskuste moodustamine viie riigi partnerluses - Eesti, Norra, Austria, Holland ja Ukraina.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.