Täna Rakveres toimuval Loodusressursside aastakonverentsil kõnelenud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere nentis, et Eestis on tarkust palju, kuid selle rakendamine tööstusesse on jäetud teadlaste enda mureks.

- Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
- Foto: Johanna Adojaan
Soomere tõi oma ettekandes välja, et ainus, mis loob meile väärtust olemasolevatest ressurssidest, on töötlev tööstus. „Targad inimesed kasutavad loodusväärtusi, loovad majanduslikku väärtust juurde ja sellest saab kasu kogu ühiskond. Mida odavamalt seda tehakse, seda parem,“ rääkis akadeemik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti targa tööstuse riigi kuvand tuleb rohkem fookusesse võtta, usub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juht Kati Kusmin.
Euroopa riigid on kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete meelitamiseks käivitanud toetusprogramme, mis hõlmavad nii otseinvesteeringuid ja tootmiseks vajaliku maa tasuta eraldamist kui ka välistalentide värbamiseks soodsa poliitika kujundamist.
Eestis arendatud jätkusuutlikud tehnoloogiad pakuvad investoritele ja potentsiaalsetele klientidele suurt huvi, mida toetavad ka Euroopa Liidu järjest karmimaks muutuvad regulatsioonid.
12. – 13. märtsil sai Norras avalöögi rahvusvaheline ERASMUS+ koostööprojekt H2COVE, mille eesmärk on vesinikualaste oskuste tippkeskuste moodustamine viie riigi partnerluses - Eesti, Norra, Austria, Holland ja Ukraina.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.