Tarmo Soomere: tee teadusest tööstusesse on liiga keeruline

Eesti targa tööstuse riigi kuvand tuleb rohkem fookusesse võtta, usub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juht Kati Kusmin.

Euroopa riigid on kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete meelitamiseks käivitanud toetusprogramme, mis hõlmavad nii otseinvesteeringuid ja tootmiseks vajaliku maa tasuta eraldamist kui ka välistalentide värbamiseks soodsa poliitika kujundamist.

Eestis arendatud jätkusuutlikud tehnoloogiad pakuvad investoritele ja potentsiaalsetele klientidele suurt huvi, mida toetavad ka Euroopa Liidu järjest karmimaks muutuvad regulatsioonid.

12. – 13. märtsil sai Norras avalöögi rahvusvaheline ERASMUS+ koostööprojekt H2COVE, mille eesmärk on vesinikualaste oskuste tippkeskuste moodustamine viie riigi partnerluses - Eesti, Norra, Austria, Holland ja Ukraina.

Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.