Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et näiteks 2020. aastal tekkis ühe eestimaalase kohta keskmise eurooplasega võrreldes hinnanguliselt 2,5 korda enam jäätmeid ja seda just põlevkivisektori tõttu. Sealt pärineb üle 70% Eestis tekkinud jäätmetest. Elaniku kohta oli Euroopa Liidu (EL) riikidest jäätmeteke suurem vaid Luksemburgis, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes.
Seotud lood
Lõplik ajakohastatud energia- ja kliimakava tuleb esitada Euroopa Komisjonile aasta pärast.
Tootmisjääkide puhul on tegemist tihti puhaste ja üheliigiliste jäätmetega, millest saab üle 80% suunata ringlusse. Samal ajal koduste olmepakendite osas teeme palju tööd, et jõuda 50 protsendini, märgib värskelt jäätmekäitlusettevõtet Ragn-Sells juhtima asunud Kai Realo värskes Äripäeva Infopanga jäätmekäitlejate aastaraportis.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Esimesed kuud on olnud intensiivsed: esimeses kvartalis ei realiseerunud kahjuks ka mitme suurema kliendi müügiprognoosid
Nõuanded tavatööstusele kaitsevaldkonda sisenemiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
