Uuring: välistööjõu värbamist takistab Eesti enda bürokraatia

Eesti ettevõtted püsivad maailmas konkurentsis tänu tegusatele inimestele, kvaliteetsele toodangule ja tarnekindlusele. Välistööjõu panus on eriti tuntav töötlevas tööstuses. Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eestis tööga hõivatud inimesi 677 400, mis on viimaste aastate suurim. Eesti rahvaarv on veidi alla 1,36 miljoni, seega on meie põhiline tööjõuressurss juba kasutuses. Samas näitas 2023. aasta Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter, et kõige enam vabu töökohti oli töötlevas tööstuses.

Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.

Hoolimata automatiseerimisest ei ole tööjõuprobleem Eesti tööstussektorist kadunud ning ilma võõrtööjõuta me läbi ei saa, tõdeb Finesta tegevjuht ja tööjõuturu ekspert Heikki Mäki.

Enne valimisi oleks paslik kutsuda kõiki erakondi üles läbi mõtlema, mis on nende visioon majanduses, ja kui täpsem olla, siis kuidas positsioneerida töötlevat tööstust?

Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.