Ekspert: võõrtööjõuta enam ei saa

Eesti valitsused on läbi aegade jätnud tähelepanuta asjaolu, et just tööstussektor on meie ekspordi alustala ja majanduse seisukohalt ülioluline. Strateegiline arenguplaan ei tohi jääda sahtlisse, vaid see tuleb ka ellu viia, leiavad tööstusjuhid.

Ettevõtjatele üks teravamaid haridusest tingitud probleeme on inseneride puudus, mille nappus algab juba põhikoolist. Tehniliste erialade lõpetajate puudus takistab ettevõtete arengut, vähendab riigi maksulaekumisi, aga ka õppuri võimalusi hiljem hästi tasustatud töökoht leida.

2023. aasta sisserände piirarv on valitsuse otsuse kohaselt 1307 inimest ehk 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Tuleval aastal võimalik anda 600 tähtajalist elamisluba töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas.

Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?