Maateadustel peaks põhihariduses olema suurem osa, et tulla toime muutuva keskkonna väljakutsetega nagu kliimasoojenemine või energiakriis, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo ja Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.
- 4. märtsil toimus TalTechis maateaduste olümpiaadiks ettevalmistav õppepäev. Foto: Gennadi Baranov, Geoloogia instituut
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professori, riikliku maateaduste olümpiaadi žürii esimehe Alvar Soesoo sõnul on maailmakaarti vaadates riigid, kus maateadused on täna põhihariduse loomulik osa vähemuses, ning ka Eesti ei ole siin erand. “Selleks, et sügavuti mõista planeedi Maa ajalugu, arengut ja protsesse ning suuta täna meie piiratud ressurssidega planeedi jätkusuutlikku arengut targalt juhtida, peaks olema vastupidi,” leiab Soesoo.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
TalTechi geoloogia instituut viib rahvusvahelise projekti raames märtsikuus Virumaa ja Harjumaa valdade elanike seas läbi küsitluse. Eesmärk on kaardistada kohalike suhtumist maavarauuringutesse ja kaevandamisega seotud teemadesse.
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut koostöös meresüsteemide instituudiga uuendas õppekava, et lisaks maateaduse ja mäenduse asjatundjatele koolitada ka mere- ja kliimateaduste eksperte. Uue magistriõppekava nimi on “Maa süsteemid ja geotehnoloogia“.
Euroopat ootab ees teatud liiki maapõueressursside põud ja meie loodusvarad võivad mängida olulist rolli selle kriisi leevendamisel. Eesti Mäeseltsi auliikmeks valitud Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektor Erik Väli sõnul pidurdab Eesti maapõueressursside kasutuselevõtmist tasakaal riigi ja kohalike omavalitsuste huvide vahel.
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.