Märtsis uuritakse Virumaa elanike suhtumist maavarauuringutesse ja kaevandamisse

Kuna metallide teekond tagasi ringlusesse on aegalene, ei kao kaevandmaine kuhugi, kinnitab jätkusuutliku kaevandamise ekspert Tony Hand. Sellest sügisest on Hand Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku kaevandamise projektijuht.

Ragn-Sellsi edukad puurimistööd Ahtme vanal tuhamäel panid aluse Tartu Ülikooli ulatuslikule teadusprojektile, mille eesmärk on kaardistada ettevõtjate jaoks kriitilised toorained, mis võiksid sisalduda senini kasutult seisvates Ida-Virumaa ligi 40 aheraine- ja tuhamäes.

4. augustini toimuvad Eestis Kunda lähistel innovatiivse kaevandusroboti katsed, mille eesmärk on luua võimalused täpseks ja keskkonnasõbralikuks kaevandamiseks.

Kasvav vajadus maapõueressursside järele survestab arendama ka kaevandamiseks mõeldud tehnikat. “Me ei saa teha keskkonnamõju olematuks, aga liigume selles suunas, et jalajälge vähendada ja kiiremini endist elukeskkonda taastada,” kinnitab mäeinsener Erki Niitlaan.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.