Märtsis uuritakse Virumaa elanike suhtumist maavarauuringutesse ja kaevandamisse

Kuna metallide teekond tagasi ringlusesse on aegalene, ei kao kaevandmaine kuhugi, kinnitab jätkusuutliku kaevandamise ekspert Tony Hand. Sellest sügisest on Hand Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku kaevandamise projektijuht.

Ragn-Sellsi edukad puurimistööd Ahtme vanal tuhamäel panid aluse Tartu Ülikooli ulatuslikule teadusprojektile, mille eesmärk on kaardistada ettevõtjate jaoks kriitilised toorained, mis võiksid sisalduda senini kasutult seisvates Ida-Virumaa ligi 40 aheraine- ja tuhamäes.

4. augustini toimuvad Eestis Kunda lähistel innovatiivse kaevandusroboti katsed, mille eesmärk on luua võimalused täpseks ja keskkonnasõbralikuks kaevandamiseks.

Kasvav vajadus maapõueressursside järele survestab arendama ka kaevandamiseks mõeldud tehnikat. “Me ei saa teha keskkonnamõju olematuks, aga liigume selles suunas, et jalajälge vähendada ja kiiremini endist elukeskkonda taastada,” kinnitab mäeinsener Erki Niitlaan.

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.