Autorid: Toomas Kelt, Jelena Tsenno, Harro Puusild • 11. märts 2024

SUUR KAARDIÜLEVAADE | Eestisse on kerkimas paarkümmend uut tehast

Kuigi investeeringud tööstusvaldkonda on langenud ja firmajuhid ennustavad investeeringute jätkuvat vähenemist, on Eestisse kerkimas ligi paarkümmend uut tehast. Usinaim tootmispindade laiendaja on metallitööstus.
Foto: Jelena Tsenno

Tööstusuudised kogus veebruarikuus kokku andmed teadaolevate tehaste ehitamise plaanide ja juba ehitatavate tehaste kohta. Kerkivad 18 tehast on kantud koos nende põhiandmetega interaktiivsele kaardile, mille leiad loo keskelt. Nagu näha, on kõige enam uusi tootmisüksusi kerkimas Tallinna ja Harjumaale.

Uute tehaste kaart koosneb kolmest osast - esimene on Virumaa, teine Harju-, Rapla- ja Läänemaa, kolmas Eesti lõunaosa Pärnumaast Võrumaani. Kaardi eri osade vaatamiseks kasutage allolevat nuppu, uue tehase üksikasjade vaatamiseks klõpsake kujutisel.

Masina- ja metallitööstuse tootmispinnad laienevad

Lausa 11 uut tehast on seotud masina- ja metallitööstusega. Täiesti uusi ettevõtteid nende seas ei ole, kuid oma tootmispinda laiendavad väga erineva profiiliga ettevõtted – autoosade tootjatest lehtmetalli töötlejateni.

Investeeringud tehastesse on erinevad, sajast miljonist 5,6 miljonini. Kui kõik teadaolevad (kõik ettevõtted pole neid avalikustanud) sektori investeeringud uutesse tehastesse kokku võtta, ulatub summa pea 165 miljoni euroni.

Investeerijaid tuleb tunnustada, sest paljuski sõltub meie tööstuse tulevik uute, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste turule toomisest. Parimaks näiteks nendest tehastest on Neo Performance Materials (NPM Silmet) Narva kerkiv püsimagnetite tehas. See tehas on ka suurima investeeringu esikoha vääriline – globaalne korporatsioon NEO investeerib tehasesse 100 miljonit eurot.

Suuremas mahus on oma tootmispinda laiendanud ka Hanza Mechanics. 2022. aastal avas ettevõtte Tartus uue tehase, eelmise aasta suvel pandi aga samas nurgakivi järgmisele tehaseosale ning sügisel alustas tööd uus tootmishoone Narvas. „Meie pluss on paindlikkus ja kõrgelt haritud tööjõud. Ja muidugi see, et Eestist on räägitud kui IT- ja digi-riigist. See on kindlasti üks põhjusi, miks investorid näevad siinset piirkonda atraktiivsena. Digitaliseerituse teema on tööstuses väga aktuaalne ja kui nähakse võimalust tuua kõrge lisandväärtusega tootmine Eestisse, kus on ka tugev IT-tugi, siis seda ka tehakse,“ rääkis suvel Tartus Hanza Mechanics Balti klastri juht Liivar Kongi.

Suurimad investeeringud tehti keemia- ja elektroonikatööstuses

Kuigi masina- ja metallisektorist leiame kõige enam uusi tehaseid, on kõige suurem investeering hoopiski elektroonikatööstuses. Rahvusvaheline kontsern Ericsson teatas eelisel aastal otsusest rajada Eestisse uus tehnoloogia- ja arenduskeskus. Investeeringu suurus on 155 miljonit eurot ning keskuses hakkab tööle 2200 inimest. Juba on Tallinnas Ülemiste Citys ka kopp maasse löödud.

Tegelikult peaks investeeringute võrdluses esikohale tõstma Eesti Energia Auvere põlevkiviõli tehase (300 miljonit eurot), kuid kohtuvaidlused ja rohepööre on selle tehase lõplikku valmimist edasi lükanud. Eesti Energia teatel peaks tehas valmima selle aasta lõpuks.

Mainimata ei tohi jätta ka napilt meie valmivate tehaste kaardilt välja jäänud E-Piima Paide piimatööstus. Rakendusjärgus tehas läks maksma ligi 110 miljonit eurot, täismahus peaks seal tootmine algama selle aasta teises pooles.

Ja äsja (veebruari keskel) alustas tööd Türil paiknev 13 miljonit eurot maksma läinud kaerajoogitehas YOOK.

Plaanides veel mitmeid tehaseid

Meie kaardile on kantud tehased, mille rajamiseks on nö „kopp maasse löödud“. Seepärast ei leia sealt näiteks VKG planeeritavat biotoodete tehast või sama kontserni plastijäätmete ümbertöötlemise tehast.

Välja jäi ka mõni aeg tagasi väljakuulutatud veefiltrite tootja Aquaphori megatehase“ rajamine Narva. Lubaduste kohaselt ligi 700 töökohta loovast ja 200 miljonit eurot maksvast 110 000-ruutmeetrisest tehasest on järgi jäänud 200 töökohta loov olemasoleva tehase laiendus. Vahepeal oli ettevõttel ka plaan rajada Õiglase Ülemineku Fondi rahade toel Narva ja Sillamäe tehastesse uuetüübilised tootmisüksused, mis oleksid pidanud looma 33 heapalgalist töökohta. Käesoleva aasta alguses kirjutas aga Äripäev, et ettevõte ei plaani fondi raha kasutada, kuna praeguses majandusolukorras on see ebamõistlik.

Uusi tehasehooneid ja tootmise laiendusi võib loota edaspidigi. Praegu on investeeringute tegemiseks hea aeg, kinnitas hiljuti majanduskommentaaris Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. „Ehituse mahud on madalad ning tulevikus võivad olla ehitamise hinnad kõrgemad ja ehitajaid keerulisem leida. Kuna Euroopa majandus on samuti aasta teises pooles vaikselt kasvamas, siis ka on õige aeg teha turupositisiooni haaramiseks investeeringuid,“ sõnas Uusküla.

Veebruari lõpus omandas BLRT Grupp Rapla maakonnas Kohila vallas uue valukoja rajamiseks 22,5 tuhande ruutmeetri suuruse krundi, mis müüdi enampakkumisel umbes 181 tuhande euro eest. Uut tehast hakkab haldama BLRT Grupi tütarettevõte BLRT Valukoda.

Ehitusprojektiga tuleks ühele poole jõuda selle aasta lõpuks, selleks ajaks loodab ettevõte saada ehitusloa. Tehas kavandatakse valmis ehitada 2026. aasta alguses. Selle maksumuseks võib kujuneda ligikaudu 14 mln eurot.

Siiski sõltub kopa maasse löömine ja tehase ehitamine ettevõtjatest. Ja nemad vaatavad enne otsuse tegemist pikalt otsa ettevõtte majandusnäitajatele ja –prognoosidele. Kas tellimusi on, või on ees hoopiski jätkuv langus?

„Kui arvestada, et teisel poolaastal peaks meil toimuma tootmistegevuse elavnemine, siis peaks juba praegu meie põhiturgudel – Kesk-Euroopas või Skandinaavias – elavnemise märke olema, suures mahus uusi tellimusi, hinnapäringuid lisanduma jne, aga hetkel kuuleme Soome või Saksamaa suunal vaid streigiuudiseid, mis ei ole majanduskasvu mootor. Et elavnemise märke meie põhi- ja lähiturgudel ei ole, siis on ennatlik rääkida, et aasta teises pooles näeme kasvu,“ prognoosib seisu masina- ja metallitööstuses Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige ja BLRT Masinaehitus OÜ juhatuse esimees Priit Lind.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077