Soojusenergeetik ja Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia õppejõud Igor Krupenski arvab, et praegustes tingimustes võiks Eesti mõelda ühe taastuvenergia ressursi ehk lume kasutamisele.

- Soojusenergeetika insener Igor Krupenski.
- Foto: dv.ee
Viimastel aastakümnetel on ressursside säästlikuma ja tõhusama kasutamise poole püüdlemine muutunud meie aja oluliseks väljakutseks. Üks ootamatu, kuid väga paljutõotav ressurss, mis leiab rakendust, on lumi. Kuigi lund peetakse sageli ajutiseks ja ebamugavaks, on see tegelikult väärtuslik ressurss – talvehooajal lund kogutakse ja säilitatakse ning seejärel suvel kasutatakse seda vedelike jahutamiseks, mis omakorda võivad leida kasutust hoonete konditsioneerimis- ja jahutussüsteemides.
Seotud lood
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.