Kaugjahutus tundub lõunamaades oluline, aga miks vajab seda Eesti?
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Tegelikult sai kaugjahutus kui tehniline lahendus alguse hoopis põhjamaadest – Taanist ja Rootsist, mis on tänapäeval juhtivad riigid kaugjahutuse valdkonnas. Kaugjahutuse tausta ja vajalikkust siinsel laiuskraadil aitab selgitada Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.
Seotud lood
35 aastat tagasi ei olnud Englol selget turgu ega arusaama, kuhu ettevõtmine lõpuks välja viib. Oli vaid väga tugev tehniline taust, oskus ja harjumus asju ise valmistada ning visa soov mitte kellestki teisest sõltuda. Sellest piisas, et alustada. Täna on Englo portfellis üle 50 arendatud toote. Mustamäel Akadeemia teel valmivaid seadmeid kasutatakse tee-ehituses, kaevandustes, kiirgusmõõtmises ja militaarvaldkonnas ning need on jõudnud Eestist kaugemalegi – näiteks Himaalaja mägedesse.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööstur sai Elektrilevilt ja Eleringilt 5-miljonilise hinnapakkumise
Otepää vineeritehase emafirma läheb eraldi börsile
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
