Kaugjahutus tundub lõunamaades oluline, aga miks vajab seda Eesti?
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Tegelikult sai kaugjahutus kui tehniline lahendus alguse hoopis põhjamaadest – Taanist ja Rootsist, mis on tänapäeval juhtivad riigid kaugjahutuse valdkonnas. Kaugjahutuse tausta ja vajalikkust siinsel laiuskraadil aitab selgitada Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.
Seotud lood
Vale protsessiklapi- ja ajamivalik võib viia tootmise ootamatute seisakuteni ja liigse energiakuluni
Toidu- ja joogitööstuses, keemia- ja farmaatsiasektoris, veetöötluses ning erinevates automatiseeritud tootmisprotsessides kasutatavad protsessiklapid on tööstuslikes süsteemides keskse tähtsusega komponendid. Klapi kvaliteet mõjutab otseselt süsteemi töökindlust, aidates vältida lekkeid, minimeerida seisakuid ja tagada protsessi stabiilsus ka muutuvates töötingimustes.
Enimloetud
1
Kaebuse esitanud konkurendils oli Saku Õlletehas.
2
3
4
25 protsenti tööstusfirma tootlikkusest peitub juhtimise arendamises
5
Viimased uudised
Kaebuse esitanud konkurendils oli Saku Õlletehas.
25 protsenti tööstusfirma tootlikkusest peitub juhtimise arendamises
Üritused
Hetkel kuum
Kaebuse esitanud konkurendils oli Saku Õlletehas.
“Eestis ei ole mõistlik toiduainete käibemaksu langetada”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele