Kaugjahutus tundub lõunamaades oluline, aga miks vajab seda Eesti?
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Tegelikult sai kaugjahutus kui tehniline lahendus alguse hoopis põhjamaadest – Taanist ja Rootsist, mis on tänapäeval juhtivad riigid kaugjahutuse valdkonnas. Kaugjahutuse tausta ja vajalikkust siinsel laiuskraadil aitab selgitada Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.
Seotud lood
Päikeseenergia tootmisvõimsus (PV) on Eestis alates 2020. aastast kiiresti kasvanud ning 2024. aasta lõpuks oli süsteemiga ühendatud ligikaudu 1,2 gigavati koguvõimsust. Lisaks suurtele arendusprojektidele, mis rajati turule elektrit tootma, on PV-jaamad laialdaselt levinud ka tööstusettevõtete territooriumidel, põllumajanduses ja ärikinnisvaras.
Enimloetud
1
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööstur sai Elektrilevilt ja Eleringilt 5-miljonilise hinnapakkumise
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
