Kaugjahutus tundub lõunamaades oluline, aga miks vajab seda Eesti?
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Tegelikult sai kaugjahutus kui tehniline lahendus alguse hoopis põhjamaadest – Taanist ja Rootsist, mis on tänapäeval juhtivad riigid kaugjahutuse valdkonnas. Kaugjahutuse tausta ja vajalikkust siinsel laiuskraadil aitab selgitada Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
Ainuüksi pealinnas Riadis tuleb viie aastaga 3,6 miljonit ruutmeetrit uut kontoripinda.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ainuüksi pealinnas Riadis tuleb viie aastaga 3,6 miljonit ruutmeetrit uut kontoripinda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele