Kaugjahutus tundub lõunamaades oluline, aga miks vajab seda Eesti?
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Tegelikult sai kaugjahutus kui tehniline lahendus alguse hoopis põhjamaadest – Taanist ja Rootsist, mis on tänapäeval juhtivad riigid kaugjahutuse valdkonnas. Kaugjahutuse tausta ja vajalikkust siinsel laiuskraadil aitab selgitada Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Anna Volkova.
Seotud lood
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
1
2
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
“Minu energia hakkas kaduma”
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele